Kirjutan siia oma kirjandi teemal "Haridus teeb vabaks", sest arvan, et see võiks kedagi aidata, kui on vaja kirjutada, midagi hariduse kohta. Sai selle eest nelja, aga arvan, et võiksin ikkagi siia kirjutada.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

"Haridus teeb vabaks"

Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmsitele, kuidas tuleb teatud olukorras käituda. Näiteks saab võrrelda oma situatsiooni mõne raamatu juhtumiga või õppust võtta ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. Seega on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa, et meie ja isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel on halb eesmärk.

Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine võiks areneda ja suudaksime enda eest seista.

Haritlased ei lase ennast ka manipuleerida, sest teevad õigel ja valel informatsioonil vahet. See kajastus ka kaitseväe juhataja kindralkuberner Ants Laaneotsa kõnes Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. See haritud isik rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Ta ütles ka, et viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul. Nii peame meiegi omandama teadmisi, mis aitaks meil vahet teha õigel ja valel teabel.

Haridus annab meile kodanikujulguse, et saaksime hoida oma kodumaa sõltumatust ning vastu astuda võõrvägedele. Albert Kivikaski on oma teoses "Nimed marmortahvlil" toonud lugejateni Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilaste julguse vastu astuda punaarmeele. Need noored inimesed läksid lahingusse, hoolimata kuuldusest vastase tugevusest. Nad ei lasknud ennast mõjutada, vaid käitusid väga targalt ja aitasid kaasa meie riigi loomisel. Meilgi tuleb õppida, et omandada samasugune enesekindlus, nagu oli nendel noormeestel. See fakt näitab, et haridus teeb sõna otseses mõttes vabaks.

Õppimise käigus loomus muutub ja meis areneb tahte-ja mõttevabadus. See areng aitab kaasa elu ülima väärtuse omandamisele ehk õnnelik olemisele ka siis, kui elu on raske. Lugedes Kätlin Padesaare teost "Veel üks paradiis", võime selles veenduda. Peategelane Elise pürgib oma eesmärkideni ka siis, kui kasuisa Toivo teda peksab ja tüdruk ise omale nädalavahetuseti ülikooli jaoks raha teenib. Elise füüsiline vabadus võib olla küll piiratud, kuid tema tahte- ja mõttemaailm on vaba. Inimese tegusid võib sundida, kuid ei saa sundida mõtteid.

Haridus on tähtis nii üksikisikutele kui ka riikidele, sest ta annab kodanikujulgust, tahte- ja mõttevabadust, kriitilise mõtlemise ja oskuse end ning oma riiki kaitsta. Aga me ei saa omandada seda kõike, kui oleme harimatud. Seega on, mille nimel pingutada ja raamatuid lugeda.

Loodan, et see teile meeldib!!!:)

Patīk