08.10.2013
Luuletus
66, Saue, Estonia

...
Elu pettus on, mis kestab päevast päeva.
Sellest ongi tingitud ta võim,
et ta oma raske, karmi käega
võlusõnu kirjutada võib.

Ütlen alati kui silmad sulen:
"Oh, et miski ikka erutaks!
Elu pettus on kuid temast tulev
rõõm teeb vahel vale ilusaks.

Pöördu näoga vastu taevast iidset,
küsi kuult, ta sinu saatust teab.
Taltu, surelik, on palju liigset,
mida tõdeda ei ole hea."

Toomehelbetuisk on nagu sõba,
kattes kõik, mis tundus tülkana
siis, kui reedavad su ebasõbrad,
juhuarmukesed hülgavad.

Hellitagu südant õrnad kõned,
või kui nuga löögu võõras keel,
olen juba pikad aastad mõned
valmis kõigeks, mis mind ootab eel.

Külm on kõrge taeva hele sära.
Tähelõõmad rinnas lahtusid.
Keda armastasin, läksid ära.
Kõige lähemadki lahkusid.

Naeratades vaatan ehatulle,
kuigi jälitab mindvaen ja laim.
Tänulikuks, maailm, jään ma sulle
kõige eest mis sinu käest ma sain.

Sergei Jessenin

72 skatījumu
 
komentāri
Kannike 31.05.2014

ilus luuletus tõesti ..päikest sõbrake ....;)

wysky 01.12.2013

Tänulikuks, maailm, suur ja väike, jään ma sulle
kõige eest mis olen saanud vägevailt...
Oskaks tänuks ise olla parem, tublim, väärikam...
Kahjuks selleks liiga andetu ja laisk :-(

Elaine 10.02.2018

Paljuütlev - paneb mõtlema

Blogs
Blogi tiek atjaunināti katras 5 minūtes