[usernames]'s blogs
ma lepin aga ei kaota.
Ei mõtle Sinule kui silmad sulen..
ometi unenäos Su juurde tulen..)
Armastan päeva,kuid öösiti ärkan..
olen hajameelne, aga kõike märkan..
Reegleid järgides nad purustan..!!
kõiki mäletan,vahel iseennast unustan..
Olen tugev,kuid vajan Sind..
olen tuvi,vahel sinilind..
Kallistan aga ei puutu,
olen muutlik,kuid ei muutu...
Joostes paigal seisan,
naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge aga rõhun,
tahan luua aga lõhun.
Olen eksinud,kuid Su leian..
lasen minna, aga südames hoian...
Olen suur aga ometi nii väike,
olen Kuu,kuid kõrvetan kui Päike..)
Olen vaikne aga räägin palju,
vahel näed mind,vahel mu varju...
Ytlen hyvasti,kuid…
Enne,kui ootad elult
midagi uut
pead köigepealt ise
midagi teisiti tegema.
Ennem,kui saad elus
midagi teisiti teha,
pead midagi
UUT Õppima!
Kuhugi minna ei ole,
sest aja sõnad on valjud
otsekui iilingud lauskmaal
ning nende eest pagevad paljud.
Kannatus tuleb ja läheb
näoga, mis võõras ja tuttav.
Kannatust suudlen su otsaees.
Ma ei häbene nutta.
armastus tema ellu toretsevalt ja
pasunahelide saatel nagu linna
ratsutav lõbus rüütel; ehk tuli ta
tasasel moel nagu vana sõber;vöib-
olla ilmutas end proosa vormis,kuni
mingi ootamatu valgussähvatus
paiskas leheküljed segi,paljastades
rütmi ja muusika; ehk... ehk...
kasvas armastus iseenesest
mõistetavalt välja kaunist sõprusest,
nagu kuldse südamega roos
puhkeb oma rohelisest nupust.
Mõnel hommikul väsinult küsid,
kas tasubki paotada ust,
kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri,
tulles laostunult teadmata kust,
ära iialgi eneselt päri,
kas võib kaotada naeratust.
Väljas tänavail ükskõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi siiski su naeratust vajab,
kui ta jääbki ehk tundmatuks.
Miks inimene tahab midagi,
mida ta iialgi ei saa?
Miks inimene tahab kedagi,
kelleni väga pikk on maa?
Mu mõistuski sellest aru ju saab.
Võimatu on selliselt see.
Kuid mu südames on veel värske haav
ja tühisena tundub tee.
Minu pisike tilluke süda,
on nõus kannatama valu.
Hoiatan- kuulda ei võta seda.
ning hiljem andeks ei palu.
Aga kangekaelselt loodab ikka
hoida lähedal see kallis.
Veetagi temaga elu pikka.
Tunda õnne päevas hallis.