Kes uskus võõrasse kes tuli läbi öö
Kes uskus põrgusse ja kaela pani vöö
Kes uskus armastusse, mida osta saab
Ma jäin imestades selle üle mõtlema
Kes uskus jumalasse, sai petta pool
Kes õppida ei jõudnud, seda õpetas elukool
Kes uskus vabadusse, see vangi jäi
Iialgi ei saa ta käia enam püstipäi
Tule, tule ja vii mind ära siit
Liiga palju olen pikki päevi näinud
Tule, tule ja vii mind ära siit
Liiga pika tee ma olen maha käinud
Kes sõprust usaldas, sai selga noa
Kes teele minna tahtis, sai selleks loa
Kes vajas inimesi, jäi üksinda
Ma jäin imestades selle üle mõtlema
Tule, tule ja vii mind ära siit
Liiga palju olen pikki päevi näinud
Tule, tule…
Päevi läheb mööda, nii halbu kui ka häid,
Kuid kõigeparemad on need, kui sind ma pole näind.
Taevas on tähed, kuu ja ka päike vahest seal
Ära tüüta mind siin maamuna peal
Chours:
Aga mul on jumala pohhui, sest sinust ei hooli ma.
Ja mul on ükskõik kui näed mind kellegi teisega
Jaijaija
Mul on jumala pohhui, sest sinust ei hooli ma
Ja ära tüüta mind, oma igava jutuga
Ära tüüta, ära tüüta, ära tüüta mind
Ära tüüta, ära tüüta
Ära tüüta, ära tüüta, ära tüüta mind
Ära tüüta, ära tüüta.
Päevi läheb mööda, nii halbu kui ka häid,
kuid kõigeparemad on need, kui sind ma pole näind.
Taevas on tähed kuu ja ka päike vahest…
Pargipuude oksi murrab sügis
külm poeb mantlihõlma vahele.
Mäletan, et ükskord leheprügis
võtsid õrnalt kinni käest
ja kinkisid siis mulle suudluse.
Sama kiirelt nagu see kõik juhtus
silmapiiri taha kadusid.
Vihm su jäljed pargiteedelt uhtus
ma hüüdsin vihkan maailma
sest aega peatada ei saa.
Ja palusin et jälle korduks see
15 november vihmasajune
Liiga hilja sain ma sellest aru
tulega ei tohi mängida.
Las nüüd väljas möllab sügismaru,
sest maailm palju selgem näib
aeg ikka oma rada käib.
Kord palusin et...
Ja kuigi rahvas on mu ümber
olen üksinda.
Kui kohtusime teadsin kohe
iial sind ei saa
sind iialgi ma endale ei saa.
Veel vahel palun ma...