[usernames]'s blogs
Siin ilmas kui kerjus olen kes ,kerjab oma elus hingede teed maale ,kus elu ja rahu on .Sest keegi ei mõista mind .Kuid ise ma mõistan oma hinge elu .mõtted .Kii uinun ma oma Hingemaa hinge ,siis elaks oma hingete maal .Igavest hunt vS
Elu elab minus ,midagi pärata pole ,harva mull hubane tuju .Ei sa ma muutugi lähen Elu ärka ,sest päevad ja ööd minus elus . Kas rahu süda leiab .Elu orjaks olla taha Tahaks olla kotkas taevas .Ja lennata olla kõrgel taevas .Nii kaunis see minu vaba maa.
EI ratsi elu taas mineviku viia .Minu Silmad näinud elu kurbust .Nüüd aeg teine ,tahan olla nagu päike taevavõlvil ja soojendab jahtunud inimese hingi ,et ei jahtuks eluhinge soojus .Nii igavesti päike taevas , hoiab meie hinge soojust .
Elu on kui veini klaas mille täitan punase veiniga .Sest olen lõbus ,kui joovastus mu hinges .Armastus kõige meeltivam .Mis siis on kui ma oma hinge veini klaasi uputan Süda on juba kaua igatsuse käes pinelnud ,Amastus mu südames ,kui ma suren siis piisab mulle mu hingest .Armastuse valgus on nagu päikese valgus taevas .Mis siis on kui mu hing joob.
Nüüd laev tormisel ja mässaval mere lainete vahus .Nii tahaks et elu hingel juhiks laeva .Kui Vaibub torm ja lained tasased on vee pinal Siis hing see minus õitsele lööb .Sest mu hinge on tulnud taas saatuse hingel.
Võtsin pangast raha võlgu ,et teha palju nalja ,jätsin oma maa ja linna .Et olla palmi saarel seal kumas liivas kus kumad naised ja elu nii armas minule näis Elu laialt sest raha pankast suure lõin . Oh kaunid naised minu hinges kuumas ranna liivas .Kuid otsa sai ,siis polnud enam kauneid naisi ,ega polnud rannas sooja liiva .Siis tahtsin tagasi oma maale tagasi .Kuid taskud tühjad ja raha otsa sai
Tule muu juurde muu huuled vajavad sind .Elu ja kurbus ja valu sinuta on Kui näeksin jälle ma sind ,siis elu taas minu hinges taas särama lööb .Ootus ja aeg nii igatsus ja elu minus elab .olen närtsimas lill. Tuule sest ma sind .Nii elu minus ja ootuse aeg Kui tuled muu juurde ,siis õitsele puhkeb närtsinud lill Tule sest ootan ma sind .Nii elu minus ja ootuse aeg .
.N
Ise ma künnan oma elu põldu .Jõuaksin harida maad mis mind toitnud ,ja minu juured kasvanud sügavale maa mulda Juuriks oma juured välja kuid see elu on minu viinud Raskele teele . Kus lootuses hingan veel .Sest juured kasvanud isa maa mulda .
Olen oma hinge ja taeva kauni maa isand .Minu elus on peidus aare ,kaunite maade ilude ja pärlite maade ilude ja pärlite hinged .Taeva maade ,hingel minu hinges on peitus .Nii kaunis on mu isade maa juured ,mis on põiminud mu soovide maal .Minu tee on nagu kõrbe liiv ja janune hing .Nii kõrvetan end päikese palavaal teel .Miks vaevan ja oma elu tee kustunud elu .Kastaks oma elude raja .Pisarad mu silmis mis kuivanud mu silmis .Veel naeraks oma elus, sest mu hinges on peidus aare.
Rana liival ma istusin maha ,olin veel väikene mees ,minu elu oli kaunis ja tore .Nii tahtsin ma mina laia ilma kui olin veel väikene mees .Kuid igatsus ja soovide maa ,mere lained ei heituta mimd ,nii tahtsin ma mina ,kuid olin alles veel väikene mees .Sirkusin sureks täide läks minu soov .Nüüd olen ma merel ,purjetan vahuseid merd .Hei lained ei heituda mind .Sest täide unistus läks .