[usernames]'s blogs
Nali selle kohta, mida keegi külmaks peab:
+20 kreeklased panevad kampsunid selga
+15 havailased lülitavad kütte sisse (kellel on)
+10 ameeriklased värisevad. Venelased istutavad kurke
0 Ameerikas külmub vesi. Venemaal vesi pakseneb
-5 Prantsuse autod ei käivitu
-10 planeerite puhkust Sharm el Sheikis
-15 kass ronib voodisse. Norralased panevad kampsunid selga
-17 New Yorgi majaomanikud lülitavad kütte sisse. Venelastel viimane piknik
-20 Ameerika autod ei käivitu. Alaskal pannakse T- särgid selga
-25 Saksa autod ei käivitu. Havailased on välja surnud
-30 poliitikud hakkavad rääkima kodututest. Kass poeb teie pidžaamasse
-35 Liiga külm, et mõelda. Jaapani autod ei käivitu
-40 planeerite kahenädalast vanniskäiku. Rootsi autod ei käivitu
-42 Euroopas jääb liiklus seisma. Venelased söövad pargis…
Ja ne mogu s taboju b6t ja ne xo4u tebja ljubit dolzna uiti ja na vsegda poimi ljublju ja ne tebja...
Mu tüdrukute juustes juba leidub vahel halli
Ja kurbus neile pisitasa silmadesse poeb
Ma ise mässin tihedamalt kaela ümber salli
Ei sõlmi uusi tutvusi vaid vanu kirju loen
Ma vahel mõne klaasikese kallan kurgust alla
Kui miski seda pitsitab just nagu kitsas krae
Ei anna enam vandeid ma vaid vannun vaikselt alla
Niisama vaikselt kellaklaasi taga liigub aeg
Pean päevast päeva omaette pikka videvikku
Mu päike loojub taevas tuhmub kustub päeva kuld
Toos tühi on ei ole selles enam ühtki tikku
Ja mina mees ei võta enam üles pirrutuld
Mu aasadel on hommikuti hõbevalget halla
On õrn ja rabe salamahti…
Pastačiau sau baltą namą -
Langus pamiršau.
Ir dabar juodam patamsy
Tau eiles rašau.
Ir juoda tamsa tirštėja
Mano paakiuos.
Ir nežino niekas gyvas -
Raudu ar juokiuos.
Ir tegu visi sau mano,
Eidami žeme,
Kad tik šviesios eilės gema
Baltame name.
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis on kord alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos ei saaks mõne lelu.
Ei ole möödunud või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.
Sinu silmadest peegeldub iha
sinu südames pesitseb viha.
Sinu puudutused mu nahal
su huuled mu suul...
Oled mul peas sa oled mu südames
sa oled kui laul mis kummitab mind.
Su käed on pehmed kui suled
ootan sind sa ju ikka tuled?
Olen siin ja ootan sind
tahan tunda su huuli ja
jalutada sinuga muulil...
Miks valutab mu süda kui oled
sa kaugel? Miks armastan ma sind?
Miks olen ma loll et ei saa ilma sinuta?
Mis on saanud sellest,
Sa vaata kui viitsid mu silmi,
sa näed neid vaid unes või ilmsi?
Sukeldu pilku, mis kaetud on jääga,
soojenda seda, et sulaks kõik jää,
nüüd uuri ja mõtle - mida sa näed,
kui soovid - siis tule ja võta mu käed!
See tohutu külm ja sügavad mõtted,
segavad öelda, mida ma mõtlen,
ei suuda ma öelda - ei suuda sa mõista,
pilgud nii ekslevalt, kohtudes mööduvad,
ka tunnid nüüd mööduvad - päevad ja kuud,
on tormised mõtted - kuid vaikivad suud...