Nii ütelnud Jaapani füüsik Ukichiro Nakaya, kes uuris kogu elu lumehelbeid ja suutis esimesena laboratooriumis järele teha kunstliku lumekristalli.
Juba 150 aastat enne meie ajaarvamise algust on Hiina õpetlane Han Ying kirjutanud kontrastidest lillede viieharulise ning lume kuueharulise sümmeetria vahel. Lumehelbekeste vastu on teiste hulgas huvi tundnud filosoofid Albertus Magnus Bollstädtist, Johannes Kepler ja René Descartes, vahendab Roheline Värav.
Lumehelbeid on joonistatud ja nende ehitust uuritud aastasadu, ent esimene foto tehti neist 15. jaanuaril 1885. aastal, kui vermontlane Wilson Bentley jäädvustas tumedal taustal imelise üürikese elueaga kristalli. Ta tegi hiljem pilti veel tuhandeist lumehelvestest ning pani sellega aluse nende taksonoomilistele uuringutele.
Bentley nimetas lumekristalle lumelilledeks. Tema oli ka esimene, kes väitis, et kaht ühtmoodi lumehelvest ei ole olemas.
Nakaya, kes samuti pildistas tuhandeid lumehelbeid, töötas välja süstemaatika, kuhu kuulub helbekeste nelikümmend üks erinevat tüüpi. Tema uurimuse jätkajad on eristanud ka kaheksakümmend erinevat lume sadamise viisi.
Nakayat teatakse kõike paremini tema loodud kunstlike lumekristallide järgi, ent on olemas ka Nakaya diagramm, mis kirjeldab lumehelbe tekkimise tingimusi. Üldiselt käib see umbes nii: kui pilve sees langeb temperatuur alla nulli, hakkavad pisikesed veetilgad külmuma.
Kristalli südameks on vaja tuuma — tolmuterakest, liiva või tahma, mille ümber koondub külmuv vesi ehk siis jääkristall. Kui lumekristall on piisavalt raske, hakkab ta tasakesi kukkuma, saab kokku teiste kristallidega, moodustab nii lumehelbeid, sulaga lumeräitsakaid ja maa peal lumevaiba. 1887. aastal mõõdeti Montanas lumehelveste suuruseks koguni 40 cm.
Teoreetiliselt on võimalik, et samadel tingimustel moodustub kaks sarnast lumehelvest, aga selleks peavad tingimused olema tõesti üks-ühele vastavad.
Vaata fotosid lumehelvestest SIIT.
Aitähh hariva postituse eest:)
Proffessorilt tahaks küll küsida, et miks peab alati keskmeks olema helbel mingi kõrvaline kübe, tolm vms, miks ei saa olla lihtsalt esimene jääpiisake..........aga noh, jääb küsimata:)