... Sõiduhobuseid olid kasutada ainult ülemustel.Need olid
komandant,sohvoosi direktor,osakondade juhatajad ja
peamehaanik.Põhiseelt kasutati paaris või
kolmikrakendit.sõiduvahendiks oli suvel midagi vedruvankri
taolist,,esi- ja tagatelge ühendasid vetruvad puitplaadid,peale oli
vitstest punutud korv,kuhu mahtus istuma kaks inimest.Talvine
sõiduriist oli saan.Tööhobuseid oli rohkesti,nende kanda jäi
põhiline transporttöö.Tööhobused olid alati
paarisrakendis.Vankteks,redelvanker ja kastvanker.Nendega veeti
kõik
vajaminev:hein,põhk,kartulid,vili,sõnnik,kivisüsi,arbuusid,melonid,kõrvitsad,ehitussavavi,piim
jne.Nendega veeti lapsi kooli ja tagasi,lambakarjuseis lautade
juurde ja tagasi,ka haigeid haiglasse ja muiid vajalikke töid.Kuna
mägedevahelised teed olid küllaltki järsud ja kurvilised,läksid
tihti hobused lõhkuma.Vahest oli ka õnnetusi.Ja veel tööloomad --
härjad.Härg oli põhiline tööloom sõja ajal,sest hobused,veeti kõik
rindele.Ja peale sõda palju aastaid oli härg kannatlik
töörügaja.Siberi avarustes .Härgi kasutati
paarisrakendis.Härgadega tehti sellisiseid töid,kus oli aega
küll.Nendega künti,veerti põllubrigaadidessse vett,veeti
sööta,härjad sõtkusid ehitussavi,,pumpasid sügavatest
stepikaevudest vett,sikutasid jõest palke kaldale ja teinekód
tirisid isegi mõne liiva kinni jäänud auto välja.Kuid nende
osatätsus aasta-aastalt vähenes ja 1956.-1957..a.kui
eestlalased asusid Eestimaa poole teele,oli sohoosi jäänud
kümmekond häga.
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.