Vaikselt vulisevad veed
Okstel linnud laulvad need
Südames mul kevade
Rajab siia poole tee
Kollane kui päiksekiir
Särab tärkav võilillgi
Udusulgne pajuurb
Taevas värviline kurb
Ei, ei natukene veel
Tuleb oodata
Peagi siis kevade hinge poeb meil taas
Erksalt kiirgab öine kuu
Pehmelt puhub kevad tuul
Sulalumi katab maad
Rohi ehk nüüd tuleb taas
Tasa ärkab sinilill
Tuuleiil nii õrnalt hell
Väljas varajane tund
Maa veel magab hilist und
Ei, ei natukene veel
Tuleb oodata
Peagi siis kevade hinge poeb meil taas
Karu vaikselt tõstab pea
Kevadet ta juba teab
Eemal paistab päike soe
Kagus, kirdes, põhjas, loes.
Unistan ma kevadest
Armastavast loodusest,
Kui kohal kuldne kuu
Päike, tähed ja kõik muu.
Ei, ei natukene veel
Tuleb oodata
Peagi siis kevade hinge poeb meil taas
Kenad romantilised värsid!