Sõidame suve soojaks,
laulame päikese looja,
joome end pikkali, kooma,
raiskame aja raisaks.
  JA siiis peame minema, lahkuma,
kes kooli, kes tööle, kes sõjaväkke!
  Käod kukkuvad meie peale kokku,
mäed vajuvad õhates lohku,
kivised kaldad karjatavad  hirmus,
ja meie kui obene hirnus,
saame aru, et suvi on läbi.
  Siis nuttame, ruttame taas aastaläbi,
uusaastal korraks polegi häbi,
siis joome kuusest jällegi käbi! 
 

Meeldib!