Ma siiani istun ja mõtlen vahel,
millest alguse sai see seiklusteahel.
Kas nägin mina sind või sina mind?
Kumb märkas,et sel lool on oma hind?
Kas oli ses loos ka midagi head?
Sellele sina nüüd vastama pead!
Olen väsinud, tahan vaid puhata.
Ole mees ja ometi vasta ka!
Kas häbened,kardad või kannatad?
Üht ainsat vastust ju palun ma.
Tea, mina iial ei hoolinud sust.
Ma lihtsalt armastasin armastust...
Kui ma vaid suudaksin sõnadega
väljendada seda valu mu sees...
Kui ma vaid suudaksin uskuda,
et mind õnn ilma sinuta ootab ees...
Kas siis pisarad iial
mu silmist ei kao???
Kas ma unustan kunagi
Kallima näo???
....
Palun küsi
Miks just sind ma näen kui silmad sulen
Ma mäletan veel seda päeva
kui tegid mul haiget Sa.
Mind haavasid tookord väega
mida ikka veel tunnen ma.
Liig hilja vist mõistsin ma
sa ainult ju valetad...
Ei anna ma võimalust sulle
liialt haiget sa tegid mulle
...,ma vihkan Sind...
Palun luba, et rahule jätad mind...
Ma mängisin Sinuga mängu,
kus hoopis ise haiget sain.
Nüüd üksikul teel olen rändur,
kaasas murtud süda vaid.
Vahel siiski ma mõtlen veel Sinust,
jah vaid siis kui nukker on meel.
Miks vaid varju Sa jätsid minust,
olen eksinud rändur teel...
Veel korra Sa tahad mind püüda,
ainult korra veel armsalt mind hüüda.
Sulle meelde tuletan ma,
varjud ei vastata saa....
Ma mäletan veel seda päeva,
kui tulid mu ellu Sa.
Mind võlusid tookord väega,
mida veel ei tundnud ma.
Liig hilja vist mõistsin ma,
mis tähendab ARMASTAN...
Anna veel üks võimalus mulle,
kõik südamelt ütleks siis sulle-
...,ma armastan sind....
Palun vasta,et vajad veel mind...