Sa ilmud valgusest ja kannad seda endas
ja pea riivates tunnen su tundeid.
Seal mingi vari vaikides mööda meist lendas,
 tuues kaasa suht segaseid endeid....

Kuid mu vaade on must
ja tühjust täidab hing....
pole minus ju armastust,
ainuke, mida tunnen on kirg.

Ja see valgus,nagu suits mind katab,
valetan,kui ütlen,et mul pole hea....
peagi see kirg,meid endasse matab,
ehk kord kordub see veel-kes teab!

Severim! 3