sain täna teada ,et mul üks hea sõber sai eile surma......õnnetus......ilusal valgel jõuluajal......
ja ta matusepäevaks võib saada ta sünnipäev....nii irooniline.....
aga ega surm ei küsi,millal ta tulla võib ja endaga kaasa viia elu......
......kuidagi kummaline tunne on,nagu uskumatu või nii......
saatusel on meie joks palju varuks,nii head kui halba ,nii valget kui musta.....seekord siis mustad jõulud,olenemata,kas sajab lund......
sellega tahan ma öelda ,et ei tasu surma narrida,ühel hetkel,tavaliselt just siis kui ei oota,on ta platsis ja viib su endaga......
see on mulle meeldetuletuseks ja õpetuseks......kes teab,saab aru......
edaspidi mängin natsa ohutumate asjadega ja surma ei narri,kunagi ei tea,millal on minu kord....
 

Like!