Mõelda end suvesse,
paljajalu laiskade kivide rannale,
kibuvitsade torkimisvalu põsele,põlvele,kannale.
Mõelda,et oled vaid piisake veest,
lõputu,lainetav,ajatu,
kübeke kummelipemest teest-hellitav,niiske,kajatu.
Ja nii kerge kui kajakalend,
ja nii vaba kui tuuled...
Ükskõik milleks võib mõelda end
argipäevade juurest.

Μου αρέσει!