Blog

3.4.1941.aasta küüditamime:Esimene  küüditamiste laine yabas Eestimaad 1941.aasta suve.Lugege kirjeldust,milliste süstemaatiliste jõuvõtetedga Eesti rahva üüditamine oli korraldatud.Järgmise suurema inimkaotuste katekooria moodustavad 1941.aasta juuniüüditamise ohvrd.Nende arvu kohta on avaldatyd erinevat teavet.EERB koostatudd juuniüüditatute nime ja irjas on andmed 10 861 isiku kohta.Küüditamne korraldati üheaegselt kogu alal,mille NSV oii Molotov-Ribbentropi  pakti põhjal ,hõmas Nõulogude poole andmeil  143 416 isikut.Eestist viidi ajavhemikul 10-17 juuni 1941 Venemaale laagrisse või sundasumisele vähmalt 9267 iskut,kellest tagasi tuli 4264 .Seega kaotasid elu umbes pooled äraviidud.Reaktsioonina Nõukogude oukupatsioonipoliitkale ja Saksa vägedede okupatsioonle  puhkes suvesõda.Minu isa osales koos teistega vastupanuliikumises osalejaid nimetaiti metsavendadeks.Need rühmitused olid sageli halvasti varustatud,kuid ojenteerusid hästi,kus nad tegutsesid.

umsiedlung'i käigus ( oktoober 1939-mai 1940) lahukus neist 12 660.Kuid soovitustests hooli,ata otsustasid paljud saksa perekonnad Eestisse jääda.Kuna 1941.aastaks oli Baltikumi märkmisväärne hulk sakslasi korraldati järelümberasumine  ( Nahumsiedlung ),millega lahkus veel umbes 70 000 inimest.Kokku võis ümberasujaid olla unbes 20 000.                                                 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------  3.3.Küüditamised esimese Nõukogude okupatsiooni ajal:Minu infotmaatorite sõnutsi aimasid paljud Eestis juba 1940.aastal,et on oodata sõda Nõukogide Liida ja Sakamaa vahel,kuid nad e osanud ette näha suurte rahvamasside küüditamist.Kirjedan siinkuidas Nõukgude Liit kavadas nende eestlaste ümbeasumist,kes võisid algavale okupatsioonile mingil moel vastupanu avaldada.Olen abks kasutanud eestlaste ''Vakget raamatu'',mis analüüsib detailselt kaotusi inieludes ja materiaastes väärtustes Saksa natsliku ja Nõukogude kommunistliku okupatsiooni ajal.Pärast Eesti Vabariigi taasvõidetud iseseisvust 1990.aastal oli valitsuse tähtis ülesanne välja selgitaada küüditamisest põhjustatus kaotused.Venemaa valtsusel oli niisiis enne Nõukogude okupatsiooni algust kavas eestlasi ümber asustada ja arreteerda.Eesti kodanike vahistamsed algasid juba okupatsiooni esimestel päevadel juunis 1940,seega enne Eesti formaalset NSV Liiduga ühendamist.Juuni viimasel nädalal arreteeriti 28,juulis 121 inimest ja edaspidi arreteeritute arv aina asvas.28.novembril 1940 viseeris NSV Liidu siseasjade rahvakomissar korralduse nr.288,mile kohaselt tuli Eesti NSV (nagu ka Ukraina,Valgevene,Moldaavia,Karjsla,Läti ja Leedu) siseasjade Rahvaomissariaadis sisse seada kartoteek nn kontrrevolusionilse ja nõukogudevaenuliku elemedi kohta.Nõukogude võimu eesmärk oli neutraliseeda rühmad,kes  võisid vastupanu osutada või uue režiimi kehtestaist Eestis takistada.Algul hõlmas nõukodevaeuliku elemendi mõistr üksnes Eesti Vabaiigi ladvikut,näiteks valitusliikeid,kohtu-,prokuratuuri ja hakdusasustes ja muja administratiivsüsteeis tõõtanud inimesi,parteide liikmeid,poltseinike ja ohvitsere,kuid aastatega hakkas see isikute ring üha laienema.Nõukogude korra vaenlaste avastamiseks tuli süstemaatisliselt…

Здравейте!

Трето осмомартенско!

Това съм аз, хайде, злорадствайте!
Нали имате тук освен "творци"
и факири, магьосници...
магии, терор, клюки, далавери...
То не че сред чалгарите ги няма всякакви,
но са поне по открити.
Тук съм с брат си, 
но не се казва Петърчо 
и не сме копелета, 
както ни наричаш, факире!
Съжалявам, но няма как да пропиша стихове
и то да ви харесват за лично ползване,
имам мой текст на една от моите песни,
но всичко е минало!
Но секирата едва ли съжалява,
че не пуска вече стихчетата си,
които така Ви бяха удобни! Някои от тях.
Затова все пак тук Ви качвам и една нейна снимка,
да не Ви е домъчняло за нея случайно.

Eй,цяло чудо е да ми се размине без редакция! Голям зор да кача тук няколко нещица.
Защо е тази омраза,тази неприязън, толкова ли има на какво да ми се завижда?

https://www.youtube.com/watch?v=meJ1E6UmvQQ 

Плевен Трети март 2019

може и да го повторя, потретя щом трябва и не го виждам изписано





 https://www.youtube.com/watch?v=meJ1E6UmvQQ

 Pleven Treti mart 2019



















…

3.Ajaloolilsed seosed                                                                                                    3.1.Aeg :Et õpikute ja mni informaatorite ütlusi oleks võimalik hinnata ja uurida,annan siin selgitava ülevaate Teise maailmasõja aja Eestis toimunust.Teen seda seetõttu,et need faktid on paljudele lugejatele Rootsis ja teistes Põhjamaades sageli vähem tuttsvad,kui Baltikumis.Küüdtamine oli osa Eesti kaootilisest ajaloost aatatel 1940-1945.Siin o esitstid lai ülevaade  alates aastast 1939,kui sõlmiti pakt Saksamaa ja Nõukogude Lidu vahe,kuni viimase 1953.aastal korraldatatud küüditamiseni..3.2.Eesti 1940.- 1953.a.okupatsiooni ajal:Vaba Eesti riik oli oma lühikese isesvus aja jooksul 1939..aastaks jõudnud oma naabitega teeve rea rahulepinguid ning kuulus ühtlasi Rahvateliitu.nüüdisaegsele ÜRO-le eelnenenud ühendusse.Teise maailmasõja eelsetel aastatel õnnestus Eesti valitsusel kõrvele tõrjuda vägivallaideooogiate ähvadused,mis olid tollal tavaliised.President Konstntin Päts oli paremäämulike vapside liikumise põlvli surunud ja enne seda lämmatada kommunistliku mässu.Eestis oli toimiv demokraatla,see oli vabade valimiste riik.Võim Eestis arenes vahetullt enne sõda autortaareses suunas.Järgnenud okupatioonid võtsid riigilt iseseivuse rohkek kui poleks sajandiks.See oli katsumuste aeg,mis võinuks rahvuse viie hävingule.Kogu selle peioodi kestel ( 1940-1991) hukkus umbkaudu 90 000 Eesti kodanikku ja riigist põgenes sel ajavahemkul umbes niisama palju.Teise maailmasõja ja selle tagajärjel üle elatud repressioonide ajal bähenes Eesti elanikkond 17,5% võrra.Lisaks hävitati peaaegu täielikult kõik vähemusrahvused Eestis   ( välja arvatud venelased) Eestlased ja lätlased on Euroopa ainsad omariiklusega rahvad,lelle arvukus on praegu väisem kui  20.sajandi alguses (…

sel laupäeval terminaator live ööklubis africa haapsalus.pilet 10 sulas

sel reedel pubis africa sada ja seened.pilet 2

Purakas!Ja Asta oii selja tagant pikali maha löödud.Snna ta jäi.Purakas! Järgmisena langesin selja tagat saadud löögist mina,kirjutes põlvpükstes poisikene.Ktiid kus sa sellega!Kokku olid kaks jäära! Maast püsti ja edasi.Ikka kodu poole.Põmm ja purakas! Jälle kõhul maas.Edasu! Järgnes uus hoop!Seekord lenadasisin teeäärsese kraavi kõrvenõgestepõõsasse.Palja ihuga,jalas põlvpüksid.Oinas teepervel passimas.Välja! Ja kodu poole punua!Veel,,veel,veel!Ikka löökoina käest ja õhulend kõrvenõgesete põõsastesse.Seda seda seni,kuni mulle appi tuli keegi julgemat sorti künnimees naaberpõllult.Atah talle nüüd viiskümmend aastat hiljem.Ole tänatud külamea.Kpju jõudes täis sinieid muhke ja nõgesekuplaid.Midagi valgus sääri pidi pükstest allapooe.Oli saanud oma elu esiese keretäie.Teise meise keretäie saima ema käest kodusauna trepil.   Röökisin nii,et küla peal Ikka kuulda oleks.Kas tõesti lootsin ma ka nüüd julge külamehe abile?Keretäis ise aga oli täiesti asja eest.Olin soetanud sauna lellilava ja saunatrepi alla terve arsenali,milles ei puudunud haakristga siidkottides püssirohi,käsigrannadd,,saksa automaat ja veel midagi mida enam ei mäleta.Rääkimata laskemoonast ehk kõikvõimalike padrunite hunnikusr.Seda kraamimi jätkus tõenäoliselt kõikidele sõjajärgsetele lastele.Nii nagu selle läbi surrma ja õnnetustki minusustele.

Tõlise mehana tundsin end siis,kui ema kinkis mulle esimsed pikkade säärtega ja mis peamine,sügavate küljetaskutega püksid.Vist kooli alguseks.Ka siis kui käisme koos onutütar Asta Kelloga sauna taga ketis olevad oinast narrimas.Oinas oli jõuline ja tige,meie aga uudishimulikud ja tobukesed,kes olid kindlad selles,et küllap tugev kett ja raurvai teda paigal hoivad.Ei hoidnud.Nagu metsik elajas tormas ta koos keti ja vaiaga meie poole!

Välja arvatud vahest lapselalapsed,kes ennast vanaisa-vanaema talus kõigele vaatamata suurepäraselt tundsid.Vanaisa kingitud lehm võeti emalt ära''Hommiku''koloosi loomise aegu detembrikuus 1948.aastal ,mil kolhoosi astusid esimseed 9 Aruküla peret.Minu ema nende seas.Hiljem,siis kui ema koos õega olid teel Siberi poole,15.mail 1952 toimunud J:V:Stalini nim.kolhoosi juhatuse koosolekul otsutati emalt äravõetud ainuke lehm ära kolhoosile hinnaga 3,50 rubla elukaalu kilogrammieest.Asi seegi1Kulina küla TSN Täitevkomitee arhiivifondi dokumemtides ja Arulüla majapidamisraamatus aastaist 1950-1953 on märigitud Kulina külanõukogu kolhoosi ''Hommik''kolhoosniku majapamises perekonnapeana kolhoosi ''Hommik''põllutööline Liisa Raude.Alles oli jäänud 0,60 ha maad,üks lehm,üks põrsas,üks utt,üks tall.Gustas ja Marie Kello elujõulisest talust  oli nõukogide võimu ja omakülameeste kaasabil hävitatud,pere purustatud..Mäletan,et kord pärast sõda jõulude eel,käis ema koos oma venna Karl-August elloga hobusega Rakveres lastele kinke ja muud vajalikku ostmas.''tagasteel Arukülasse,Kehala vallamaja juurres,tuli meile Aruküla poolt punaarmme veoauto.Auto peatus.Autokastist  hüppas maha kolm sõdurit.Kaks meest hüppas reele,kolmas hoidis rakmeist  kinni hobust.Koned vastu rindu sururutud,röövisid punaarmeelased  teelisi.Riided rebitt eest lõhki,otsiti läbi nii keha,kui ka kehakatted.Ära võeti kõik,mida võtta andis.Ka tühjad pudelid loobiti lumme.''Nii rääkis ema.Kodus ootavad lapsed jäid linnast toodud jõulukingita..Ära võeti isegi minu õpetajate Taremaade poegade ja tädi Lind linnast koju saadetud pesemist vajav pesu.

                               KOOLITEE ALGUS                                                                         Minu koolitee algas pärast vanaisa surma ema käe kõrval 1.septembril 1948.aastal Aruküla neljaklassiise kooli…

Minu ''kulakuteks tunnistatud vanaisal ja vanaemal oli suure pere peale Arukülas seisuga 1.juulu 1948 21,8 ha maad,peekivist elamu pindalaga kõigest 50 m2,mda ta pida jagama oma poja Karl Kello perega,tallis 1 hobune,lauda 3 lehma,2 mullikat 1 siga,3 lammast ning 8 kana-kukke.1948.aasta alguses andis vanaisa ühe lehma mimu emale.Nii Saksa kui ka nõukogude okupatsioon tõid talurahvale kaasa sundnormid ehk toiduainete rekviseeriise nõude,mille suurus olenes konkreetse talu põlli.-heina- ja karjamaa suurusest.Ei pääsenud sellest ka minu vanaisa ja vanaema.Nende kaudu meie - nende lapselapsed.Saksa okupatsiooni ajal maksti eesti talupojale sundkorras üleantud põllumajanussaaduste eest 60% sellest hinnast,millega osteti põllumajandussaadusi kokku näites Ida-Prantsusmaal.Nõukogude kord tähendas eesti taluperemehele sundnorme teravilja,kaetuli,piima,liha,munade,villa ja heina pealt,mis ulatus 35-75%-ni prognoositava sissetuleke pealt.Lisas põllumajaussaaduste sunniviisilisele üleadndmisele tuli kõidel täiskasvanud perekonnaliikmetel osa võtta metsatöödest.Ikka selleks,et täita talule pealepandud metsanorm.Minu teada kuulus Viilu talu ned'nde talude hulka,mille puhul NSV Liidu sunniorganid rakendasid kkõige kõrgemaid norme.Selle eest,et mormid saaksid täidetud,pidid hoolt kandma peale maakonna varuisvolinike ka valdade varurumisagendid,omakülainimesed,kes allusid koholiele partorgidele ja täitevkomiteedele.Mäletan nende inimeste masenadavaid külaskäike vanaisa talusse.1948.aastal organieerisid komunistid Tšehholovakkias riigipöörde ja võtsid võimu üle.NSV Liit lõikas läbi Berliini ühendusteed,mille järel lääneliitlased organiseerisid õhusilla elanike varustamieks toiduga.Sõjas lüüasaanud Saksamaast kujunen kaks riiki.Juudid lõid Palesttiinas oma riigi.NSV Liidus sai alguse stalinismi raskeim perjood.J:Stalin muudeti jumalaks,tema austamine oli kõikidele kohustuslik,juhi kultus muudeti valitsevaks ideoloogiaks.Tajudes kommunismiohu Euroopas,otsisid liitlased vastuabinõusid NSV Liidu poliitikale.Kuumal suvepäeval,16.juulli 1948 suri minu auväärne vanaisa põline Virumaa põllumees Gustav Kello  66-aastaslt kurgutiisikusse.Selgelt on meeles vanaisa matused,mida talitas Viru-jaagupi kirikuõpetaja Jürgens. Gustav pukab oma esimese naise Eva kõrval Viru-Jaagupi kalmistul.Suur pere oli kaotanud…