eile, oma 31 sünnipäeva õhtuks olin aru taibanud- võib öelda, et mu silmad avanesid. MITTE üks mu sõber, tuttav, joomakaaslane ei helistanud sellele päeval mille ega küsinud, kas võib tulla läbi õnne soovima....päris masendav, et just sellisel päeval saad aru, kui üksi sa tegelikult oled.kuidagi tuli silme ette paraleel, kui peale välismaa missiooni või selle aegsel puhkusel oli tuba rahvast täis, ja kõik tinutasid nii, et vähe polnud-oli ju "peoperemehel" pangaarve kopsakas ja rahakott puuga seljas. Kuid nüüd, kus ei tea kas homseks söögi või suitsuraha on ja jätkuks,istusin üksi(välja arvata boss, kes olude sunnil siin oli), sellisel päeval....oli isegi mu pere ja selle lähedastelt tuli 1 sms"Sünna tervitused kõigilt meilt.ema" lihtsalt masendav....ons asi minus või milleski muus, kurat seda teab, eks ma järeldan siit siis isej ahakkan oma "sõbralistis" tõsiseid