Kas on koht-
kus saaksin elada vaikselt?
Kas on kohta-
kus sind ei ole?
Kas on kohta-
kus valgust ei ole?
Ma oleksin seal-
kui see koht oleks olemas.
Ma tõesti oleksin seal-
kuna tean,et sul nii parem,
kui mind ei väe saa.




Sa tulid ja valu läks.
Su pilgus sulas mu jäätunud süda.
Sa tulid ja lõppes pisarate voog.
Sa tulid ning süda oli täis rõõmu.
Olime vaikides kogu aja.
Olid ainult kaks süda.
Sõna polnud vaja.
Ma tuntsin su armastust.
Ning see oli ilus.



Armastus on kui lill, mis vajab kastmist,et ta õitseks kaua.
Kui saakas ma kasvataks tiivad ja lendaksin sinna kuhu tuuled viivad.
Ma ei jaksa,ei jõua,ei taha.
Tahaksin minna ja kaduda sinna kust keegi mind eileia.
See maailm on täis julmust ja kurjust.
Me ei tea,kes me teel on järgmine.
Kord kui katki löödi süda ja puruks kisti mind
Ei lootnud ma enam kinni püüda üks hea ja armas hing.
Mind nagu nukku hoiad,kallistad ja vette heidad.
Kas tõesti olla võid nii julm?
Ri vaiki minutitki enam
Maailmas keegi ei ole sust kenam,su kenad silmad,sinu hellitav naer.
Neile mõeldes...
Sa olid mu südame teine pool,millest alles jäid vaid killud.
Ära vaata mus silmi,neis peidus on pisar.
Armastus on kui muusika mis heliseb me kõrvus.
Ta libiseb käest kui hoida ei oska.
Sinust jääb vaid tuhmunud mälestus.
Ja ei ristu me teed.
Seda aega kui jalutasime käsi käes enam tagasi ei saa.
See kadunuks jääb.
Kuidas öelda sulle seda ,mida tunneb mu süda?
Kuidas olla nii ,et haiget ei saaks?
Kuidas leida neid õigeid sõnu?
Elus on hetki kus tegema peab otsuseid olgu nad õiged või valed.
See on kõik,sest armastus minus sureb.
Sa tapsid ühe hoobiga.
Sinust mälestus on soe aga sinule see ei loe.
Hüvasti.
See oli kord ilus
kuid lõppes see kõik
ja kadus merre kui päikse laik.kuid sa ei tule.
Tahaksin sind suudelda-
kuid sind ei ole.
Tahaksin sulle öelda kauneid sõnu-
kuid sa ei kuule.
Tahaksin sind emmata-
kuid sind ma ei näe.
Tahaksin olla su kaisus-
kuid oled nii kaugel.
Tahaksin näha su silmi-
kuid lahkusid enne kui neid nägin!

Patīk 12