30.01.2006
luuletus
37, Tallinn, Estonia

ehk siis kõige uuem.Kirjutamisekuupäev on jaanuar 2006

Aeg nõuab aega

Süda rinnus öösel tagus nii kõvasti, et pani ehmatama
Tundsin, et miski on valesti
Kuigi tee on hea, ma jõuan ju puhkama koju
Tundsin nagu seda ma ei tahakski
Hommikul vihastati mind juba välja
ahnusest pimestatud nõudlus - väärarusaam
Tuju läks veelgi alla, rinnus hakkas süda valusasti pistma
Ei saa rahu! Ah mõttetu kõik see, parem olen rõõmus
Seda nüüd tean, et elu polegi nii ilus..
Ilu on unustatud, mädanema läinud, ära rikutud, minema pühitud..
Kurb on meel ja värin ikka veel südames
Loodan, et saan sellest kõigest puhata ja jõudu koguda, sest see on juba otsas!
Sind ka pole - kes mind nüüd elus hoiab?...
Ta nõuab ja nõuab, nõuab kohutavalt palju, nõuab veel aega....VEEL AEGA..Ei SEDA POLE JU!
Kistud pikkade küüntega välja viimnegi jõud!Jõud, et vastu pidada
See on kistud, mitte ära kulutatud
Seda saab teha hetkega ja nii kähku, et sa ei jõua hingatagi enam
Tunne on liiga kehv, et veel päevast rõõmu tunda
Aga ma teen seda ja nean kogu maailma, sest tean, et ta on süüdi, mitte mina...
Jah, ei taha süüd omale võtta? Ei see pole nii! Võtaksin küll, aga siis poleks ju mõtet ka naeratada
See oleks enese petmine, valetaksin siis ka iseendale
Aga naer hoiab elus ja ei nõua aega, see võib kesta su südames niikaua kui tahad
Külm tuulepuhang jalgade kohal pimedas vaikuses - sest seda ma tahan...See aitab koguda jõudu, et ajale vastu pidada!
...

2 skatījumu
 
komentāri

Pašlaik nav neviena komentāra
Atstāj komentāru, un uzsāc diskusiju!

Blogs
Blogi tiek atjaunināti katras 5 minūtes