1. Mees tohib oma lapsed hüljata, naise puhul on see välistatud. Kui suhe ei laabu, kõnnib mees perekonna juurest minema, ja see on täitsa ok. Erandeid tuleb muidugi ette, ent reeglina jäävad lapsed naisele. Hea, kui mees lapsi pärast äraminekut toetab, aga loota sellele ei saa.

Tegelikult vastutab naine laste eest ainuisikuliselt ja täiel määral. Kui naine peaks oma perekonna hülgama, mõistab kogukond ja avalik arvamus ta karmilt hukka, ning kui meie ühiskond oleks teistsugune, siis loobitaks ta kividega surnuks.

2. Mees tohib lüüa, naine mitte. Meestele andestatakse vägivaldsus kergesti, seevastu kui naine kellegi vastu käe tõstab, on maailma lõpp käes. Igaühe tutvusringkonnas leidub naine, kes on kannatanud perevägivalla all, seda peetakse loomulikuks. Enamasti arvatakse, et naine on ise selles süüdi, et peksa saab.

Kui aga naine peaks meest lööma, kirjutavad sellest ajalehed. Eks õpetata ju ajakirjanikele: uudis pole mitte see, kui koer hammustab meest (mees lööb naist), vaid see, kui mees hammustab koera (naine lööb meest).

3. Mehele jääb isaks saades õigus oma hobidega edasi tegelda, naine peab ennast oluliselt piirama. Mees ei jäta laste 

Patīk 9