Tahan su rinnal end ribadeks naerda,
nutsakuks nutta ja nuuksuda.
Tahan nii palju,kuid vähe on aega -
homme peab kõik juba muutuma.
Su omaks saan, enne kui päikene loojub -
võta mind, võta mind ometi!
Olen pärl, mis su päevade hallusest koorub:
täht teebki öötaevast sameti.

Tahan su rinnal end lapseks taas naerda,
tahan sind korra veel puutuda.
Tahan nii palju,kuid vähe on aega -
miks peab küll homme kõik muutuma?




Ave Alavainu

Patīk