Ma tunnen hirmu
mitte millegi ees,
ka tühjuses olla
võib midagi sees.Tõelus

Eales ei andesta! -
mõtled,
kui kõverpeeglites kadund
on ühendav valgusesild.
Kramp kukla kangestab,
silmades nutupihu,
jalgades minekuihk.
Kuhu?

Ringiga tagasi -
ikka ja jälle.
Pilk pilgu,
sõrm sõrme,
hing hinge vastu...

Kumbki meist teab -
kui tuleb see LÕPLIK -
kaotust ei suuda me kanda.
Nii palju veel anda
ja saada
ja jällekord ANDA
ja SAADA...

Kõverpeeglite
tuhmunud pind
läheb helgeks,
päev paistab
põhjani selgeks


      Tõde..!!!

Me elame vales
ja tõde ei tea.
Me elame vales
ja see on vist hea.

Me elame vales,
sest tõde on paha.
me elame vales
tõde haiget võib teha.


  ****************

Kurbuses kasvanud ootus
piinajana südant mul vaevas
taas on minus tekkinud lootus
näha päikest pilvises taevas.

  *****************

     Sõnad..!!!

Igas reas peitub mõte,
igal teol on tagajärg.
Igas asjas omad mõtted,
igalühel oma teod.

Kaotanud olen oma mõtte,
minu teod on mõttetud.
kaotanud olen oma aja,
elu read on lõputud.

Patīk 2