***Mönel hommikul
väsinulllt kysid :
kas tasubki paotada ust?
Kas naeratus -
siis ka veel pysid,
kui taevas on rusutult must?
Kogu elu on löputu äri,
tulles laotunud teadmata kust,
kuid ära kunagi eneseelt päri-
kas tasub kaotada naeratust?
Väljas tänaval yksköiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks -
***
ikka su naeratust vajab
kui ta jääbki ehk tundmatuks***
Tänan sind!
Mulle meeldib oma mötteid paberile panna..kuigi jah pean ytlema,et köik ei ole minu kirjutatud.