miks peab nii olema, et kogu aeg ootad midagi, kui see lõpuks käes on, pole sa ikka rahul, sest ootasid midagi hoopis muud. Nt. ootasid kevadet, kevad tuli, aga sa tahad teistsugust kevadet. Ootasid nädalavahetust, ta tuli, aga sa ootasid hoopis teistsugust nädalavahetust. Ootasid suhet, see tuli, aga sina ootasid hoopis teistsugust suhet. Miks tahame ikka seda, mida ei saa. Ootame võimalust, kui see saabub, siis me ei märkagi seda ja see läheb aeglaselt,kuid kindlalt meist mööda, märkame alles siis, kui see on juba möödunud meist, püüad küll, aga kätte enam ei saa. Ja nii lähevad päevad, nädalad, kuud ja lõpuks ka aastad, ja siis tundub meile, et elu läkski meist mööda. Kas see on kibestus, ei, see on lihtsalt oma võimaluste maha magamine: sellest moraal, haara kinni sellest, mis sul on, aga ära jäta kinni haaramata ka sellest, mis sul võiks olla.

Patīk 4