Need ja teisedki uskumused räägivad granaatõuna kasulikkusest meie organismile.
Meie
kliima granaadipuule ei kõlba. Metsikult kasvab ta subtroopilistes
metsades Vahemere maades, Iraanis, Iraagis jm, eeskätt mägistel aladel.
Granaadipuud
kultiveeriti juba antiikajal, kohati ehk isegi 5000 aasta eest. Seega
on ta üks vanimaid kultuure üldse. Praegu viljeldakse granaadipuud
soojades piirkondades, eeskätt Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja
lõunapoolsetes Kaukaasia riikides.
Granaadipuu vili granaat-õun
on nahkja kestaga suurt, veidi kandilist õuna meenutav mari, mille
viljalihas on palju aromaatseid hapuka maitsega seemneid. Koore värvus
on enamasti kollakaspunane, viljaliha koos seemnetega purpurpunane.
Seemnete
arvele langeb pea pool vilja kaalust. Söödav osa ongi seemneid
ümbritsev mahlakas ümbris ehk seemnerüü. Ühes viljas võib olla
400 - 700 seemet, mis on tugeva magushapu maitsega.
Granaadipuu
viljad ja mahl on jõudnud ka Eestimaale. Eriti palju võib kaubanduses
kohata mitmesuguseid grillikastmeid ja lihamarinaade, mille koostises on
granaatõuna mahl. Mahla kuivekstraktist valmistatakse imemistablette
organismi antioksüdantide varu täiendamiseks.
Toiduks on mugav kasutada tööstuslikult valmistatud mahla. Müügil on
ka siirupid, millest on hea teha tarretisi, glasuuri, mahlajääd,
mitmesuguseid magustoite.
Maitsestamaks granaat-õunaga
lihatoite, milleks ta väga hästi sobib, võite valmistada mehu,
purustades granaatõuna viljaliha koos seemnetega mikseris. Seejärel
pressige segu läbi marli, nii et seemnemass jääb eraldi kasutamiseks.
Mehu aga pange purkidesse suletult hoiule külmkappi, kus see püsib
värske nädala jagu. Sellega sobib marineerida liha enne praadimist,
samuti maitsestada liha- ja kalatoite.
Mehu saab kasutada veel
joogiks, magustoitude lisandiks, toorsalatite kastmeks,
teravamaitseliste lihatoitude kastmete maitsestamiseks jne. Seemnemass
kuivatage ning tehke sellest teed.
Granaatõuna sisu võib pudistada ka toorsalatitesse või hoopis kaunistada sellega liharoogi ja magustoite.
Valage 1 sl kuivatatud ja purustatud või 2 sl tooreid tükeldatud granaatõunakoori üle 1 kl veega. Keetke aeglasel tulel 30 minutit, kurnake. Võtke 2 sl enne sööki 3 korda päevas.
2 sl kuivatatud purustatud koori valage üle 1 kl veega. Kuumutage
keemiseni ning laske soojas 4 tundi seista, kurnake. Kasutage
kompressiks ja kurgu kuristamiseks.
NB! Granaatõuna koores on
lisaks parkainetele ka toksilise toimega alkaloide. Seega ei tohiks
lapsed pikka aega kooreteed ega -tõmmist kasutada.
Suurt ravivat tähtsust omistati granaatõunale juba vanaajal, põhilised tarkused pärinevad kreeklastelt ja araablastelt.
Granaatõuna värske viljaliha ja mahl ning kooretee turgutavad organismi järgmiste hädade korral:
- organismi kurnatus (eriti pärast raskeid haigusi);
- külmetushaigused, palavik, köha;
- mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand (normaal- ja alahappesusega);
- kõhuvalu ja -lahtisus - mahl ja kooretee;
- kõhupuhitused - kooretee;
- soolehaigused (enterokoliit, düsenteeria) - mahl ja kooretee;
- põrnahaigused;
- maksapõletik;
- suhkruhaigus;
- toidumürgitus;
- stomatiit ehk suupõletik - loputada suud kooretõmmisega;
- angiin - loputada kurku kooretõmmisega;
-juuste aeglane kasv ja väljalangemine - loputada pärast pesemist kooretõmmisega;
- pigmendilaigud nahal, vinniline ja rasune näonahk - mahl joomiseks ning viljaliha kompressiks.
niiet sööge aga praegu on see kilo hind odav ka nagu muidu ..
eriti soovitav on süüa seda rasedatel, see hoiab teie tasakaalus teie hemoglobiinitaset ja sisi ei minesta ka niipalju..
isegi mu pooleteise aastane laps sõi seda esimest korda ja maitses väga talle..
proovige ja te ei kahetse..
Täitsa õige jutt.
Ja granaatõun on üks mu lemmikutest. Kahjuks on see nii kallis.
Kuid siiski: üritan ikka granaatõuna süüa, sest sellel on nii omapärane ja hapukas maitse. Hapu maitse läheb mulle hästi peale.
Roheline näpp! ;)
aga mine säästu..mina ostsin täna säästust kiolhinnaga 1,24 graanaat õuna..
Vau, eks ma lähen ja ostan.
Tänud, et teavitasid. Ma oleks peaaegu unustanud imelise granaatõuna!
Soovitan veel Astelpaju marju süüa!:D