Uus osaaa!!!Hah üle pikaaja:DA ja sorry muutsin pealkirja ära , ei lasknud nii pikka millegi pärast enam panna nagu enne oli:D aga jutt on ikka sama:dokei,hinnake,kommige ja lugegeee!:P

 

Head lugemist!

 

Eelmises osas: Natukese aja pärast oli kuulda kuidas keegi üle terve maja Martini nime hüüab.Martin kõndis kiirelt teise tuppa kuid juba oli hilja,Agnese nimeline tüdruk oli teda juba näinud ja jooksis nüüd suu kõrvuni poisi poole.,,Martin musi,nii hea sind näha!Need kolm päeva ilma sinuta on täiesti võimatud olnud!’’ütles tüdruk ja kallistas poissi tugevasti.,,Oodake,mis siin nüüd toimub?’’küsisin mina.,,Martin,kas sa siis polegi oma sõpradele rääkind,et me käime?’’küsis tüdruk rõõmsalt.

 

,,Martin,mida see tähendab?’’küsisin ma meeleheitel.

,,Anna andeks!’’vastas Martin oma ketsi ninasid jõllitades.

,,Ja see ongi kõik?Anna andeks?Sa ei proovigi selgitada?’’tahtsin ma närviliselt teada.

,,Kaisa tõesti anna andeks,aga siin pole midagi selgitada,kõik on nii nagu on,mul on kahju!’’lausus poiss rahulikult kuid kurvalt.Ma ei tahtnud rohkem kuulata.Võtsin kapi nurga pealt oma koti ja jooksin majast välja.See viha mis mu sees oli,oli meeletu.Kõndisin vihaselt kodu ukse sisse ja lõin ukse pauguga kinni.Viskasin jalatsid jalast ja marssisin oma tuppa.

,,Kaisa,mis juhtus?’’küsis murelik ema kes mu ukse taha oli tulnud.See veel puudus,et ema tõmblema tuleb.

,,Käi minema!Ma ei taha suga rääkida!’’käratasin emale.

,,Kaisa?!Kuidas sa minuga räägid,valitse oma sõnu ja lase mind sisse.’’nõudis ema edasi.

,,Kurat sa ei saa aru mida ma ütlesin vä?’’kisasin vastu ja viskasin vastu ust käe ulatuses oleva lillevaasi.Ema ei öelnud enam midagi,oli kuulda vaid ema vaikset nuuksumist ja samme mis alla korrusele liikusid.Ei möödunud minutitki kui oli ukse tagant kuulda juba isa häält:

,,Kaisa,tule kohe alla korrusele,meil on vaja rääkida,kui sa viie minuti pärast kohal pole,saad koduaresti.''

,,Nagu mind huvitaks!’’vastasin vaid isale ja hakkasin oma telefoni otsima,et kristiinale helistada.Sõbranna sai juba mu häälest aru,et midagi on lahti ja nõustus minuga kokku saama.Panin riided selga ning jooksin alla,isa ja ema karjumisest ei teinud ma väljagi vaid jooksin otse uksest välja.Kristiina oli juba mu maja ees ning me hakkasime liikuma poe poole.Tee peal rääkisin ma Martiniga juhtunust.

,,Ja siis hüppas see Agnes talle kaela..midaa fakki mida teie siin teete?’’küsisin ma ehmunult vanematelt kes olid autoga täpselt mu kõrval.

,,Nii,Kaisa,nüüd tuled sa kohe autosse ja me sõidame koju,su käitumine on täiesti lubamatu!’’karjus isa.

,,Vaevalt küll!’’vastasin ma lühidalt ja hakkasin jooksma Kristiinat kaasa tirides.

,,Mis su vanematele sisse läks?’’küsis Kristiina kui olime jõudnud kuskile kõrvaltänavale ja mu vanemaid enam näha polnud.

,,Lolliks läksid!’’ütlesin Kristiinale ja alustasin uuesti jooksu,sest nägin vist jälle oma vanemaid.

,,Nagu sinagi!’’vastas tüdruk mulle ja jooksis muga kaasa.

***

 

Hiilisin vaikselt uksest sisse,et mitte oma vanemaid ülesse äratada.Kell oli juba üpris palju ja ma poleks ka tahtnud emale,isale vahele jääda kui olin natuke alkohooli tarbinud.Sain lõpuks oma tuppa sisse ja läksin arvutisse.Logisin msni sisse ja nagu ka loota oli hakkas Martin muga rääkima.

Sorry,Kaisa tõesti sorry says:Kaisa paluun anna mulle andeks!Agnes oli lihtsalt üks kõrvalepõige,lihtsalt viga!

|Kaisa|No nii ikka annab teha!says:Keri perse!Värdjas!Otsi uus inimene kellele sa haiget teed.Vihkan sind!!!:@

 

Rohkem mul polnud tuju Martiniga vaielda ja ma läksin voodisse.Und mul ei tulnud seepärast lihtsalt nutsin end magama.

Hommikul äratas mind koputus õlale:,,Kaisa ärka!Meil on hädasti vaja rääkida!’’äratas mind ema.

,,Jaja,ma kohe tulen!’’vastasin vaid emale ja ronisin voodist välja,et ennast riidesse panna.Käisin ka korra vannitoast läbi ja lohistasin ennast siis alumisele korrusele.Isa ja ema istusid diivani peal.Ema nuttis meeletult.Isegi Alari oli ennast ,,Ei Tea Kust’’ välja võlunud ja istus diivani ääre peal,mulle kaasatundva pilguga vaadates.

,,No kuulge lõpetage nüüd!Mida te vaatate mind nii?See oli kõigest üks halb päev mul eile.Andke andeks et karjusin teie peale ja muud sellist’’rääkisin vanematele lootes,et ehk pääsen karistusest.Nüüd alustas isa juttu:

,,Vaata,Kaisa,enam need asjad nii ei lähe.Me ei suuda lihtsalt.Me emaga arutasime seda eile terve õhtu ja jõudsime otsusele..sa lähed internaat kooli!’’

 

Patīk 5