kõik mälestused minema ma viskan
hingest armastuse-aatomid välja ma kisun..
raudsetest ahelatest pääsu ma ihkan..
meeleheitlikus ahastuses appi ma karjun..

keegi minu piinu ei paista nägevat,
keegi minu appikarjeid ei paista kuulvat.
nad liiga silmakirjalikud, et minust hoolida..
nad on liiga pimedad, et näha, armastada…

rasked ahelad mu naelutanud on seinale,
valutavad armid kraapinud mu hingele..
olen lukustatud, aheldatud igaveseks
meie ühiste mälestuste orjaks…

Patīk