Üks väga hea inimene ütles kunagi väga targalt: tahaks nii meeletult uuesti armuda. tahaks leida kellegi, kellega tänaval
käest kinni jalutada, kellegi, kellega pikki telefonikõnesid pidada, kellegi, kellelt armsaid sõnumeid oodata, kellegi,
kellest hoolida, kellegi, kes paneks südame taguma ja kõhus keerama, kellegi, kes oleks mu jaoks nii eriline, et suudaks
ilma sõnadeta kõik maailma paha ära ajada, kellegi, keda lihtsalt kallistada, kui tuju tuleb, kellegi, kellega öösel kella
viieni üleval olla ja veidraid mõtteid vahetada, kellegi, kellele minu õnnelikuks tegemine tähendaks kõike, kellegi, keda
õhtuti igatseda ja tahta nii palju, et valus hakkab, kellegi, kelle pärast ja kellele elada, kellegi, kelle nägemine paneks
pealaest jalatallani naeratama, kellegi, kellele mõeldes tuleks päike välja, kellegi, kes tuleks poole öö pealt mulle ukse
taha, sest ei suudaks ilma minu headöödmusita uinuda, kellegi, kellega lihtsalt olla, kellegi, kelle najal nutta ja kellelt
lohutust saada, kellegi, kes oleks mu jaoks alati olemas, kellegi, kes tahaks mind just sellisena nagu ma olen, kellegi,
kellega koos võiks nii lollusi teha, kui tõsiseid asju arutada, kellegi, kellega koos hommikul ärgata, kellegi, kellest
kunagi ära ei tüdineks, kellegi, keda armastama õppida ja kellega koos vanaks saada...:))
Targad sõnad....