VARANE EUROOPA:
Jääajal oli suur osa Kesk -ja Põhja-Euroopast kaetud paksu jääkihiga,mis tegi inimestele seal elamise
võimatuks.Kliima soojenedes ja jää sulades aga hakkasid rändama ikka kaugemale põhja poole.Alguses
elatati end metsloomade küttimisega ning puuviljade,pähklite ja marjade korjamisega.Ent ajapikku
muutusid elutingimused soodsamaks ja inimesed hakkasid elama väikeste asundustes,karjatades sarn-
loomi,sigu ja kitsi ning külvates seemneid väljadele,mille nad olid raadanud sinna pärast jää taandumist
kasvanud metsast.Need esimesed põllumehed oskasid teha ka kivist,puidust tööriistu ning tarbeesemeid.
Pikapeale õppisid nad valmistama ka savinõusid ning sulatama tina - ja vasemaaki,mille sulamist pronksist sepitsetud tööriistad ja relvad olid vastupidavamad.Osa inimesi tegeles aga hiiglaslike
kivimonumentide ehk megeliitide ehitamisega.Samuti kaubitseti niisuguste kaupadega nagu kivikirved
ja kvaliteetne ränikivi millist sai valmistada nuge ja nooleotsi.
Esimesed põllumehed:
Maaviljelusega alustati Euroopa kagualadel ja ajapikku levis see kliiimaolude muutudes ka mujale.
Kivikirveid kasutades raadasid põlluharijad maa puudest ning seejärel kobestasid kivikiikadega pinnase,
enne kui külvasid maha nisu-.otra-.lina- ja herneseemne.Väikesed põllulapid piirati puidust taraga.
Vabast loodusest püüti metsikuid veiseid,lambaid,sigu ja kitsi.Loomi kodustati ja kasvatati liha ja rõivasteks tarviliku naha pärast.Kuid oma toidulau mitmekesistamiseks tegelesid paljud perekonnad
endiselt ka küttimise,kalapüügi ja korilusega.
Põdrarasvast valimistati niisuguseid kirkasid.Neid kasutati maapinnas olevate kõvade kamakate
purustamiseks.Tööriistu valmistati ka puidust,kivist ja luust,kuid need murdusid või kulusid kergemini.

Patīk