1.Rõõmus süda toob head tervenemist,aga rõhutud vaim kuivatab luudki.
2.Ei ole hea karistada õiget ega peksta õilsat tema õigluse pärast.
3.Isegi rumalat peetakse targaks kui ta vaikib, ja mõistlikuks kui ta oma huuled kinni peab.
4.Arutu agarus pole hea,ja kelle jalgadel kiire,eksib ära.
5.Varandus toob palju sõpru,aga vaene peab sõbrast lahkuma.
6.Kes hangib enesel tarkust,armastab oma hinge;kes hoiab arukust,leiab õnne.
7.Arukus teeb pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda.
8.Kelle viha on suur,peab kandma karistust,sest kui sa ta sellest vabastad siis tuleb sul seda korduvalt.
9.Inimsüdames on palju kavatsusi,aga Issanda nõu saab teoks.
10.Laisk pistab käe kaussi,aga ei vii tagasi suu juurde.
11.Olgu kulda ja pärleid teadlikud huuled on veel kallimad.
12.Valega saadud leib on mõnele magus,aga pärast ta suu täis sõmerat.
13.Ära näe vaeva rikkaks saamiseks,ära kuluta selleka oma mõistust:kui sa pöördad oma pilgu selle
peale.siis ei ole seda enam,sest rikkus saab tiivad otsekui kotkas ja lendab ära taeva poole.
14.Ära kiitle homset päevast,sest sa ei tea,see päev toob.
15.Kivil on raskus ja liival kaal,aga arulageda on rängem,neist mõlemast.
16.Raev võib olla viha ja otsekui uputus.
17.Kes hoolitseb viigipuu eest,saab saab süüa selle vilja,ka kes teenib,seda austakse.
18.Otsekui vees pale peegeldab palet,nõnda vastab inimsüda inimesele.
ÕPETUSSÕNAD
1.Kuule,mu poeg,oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,sest need on su
peale aupärjaks su peale ja kaela ümber keeka!
2.Tarkus hüüab tänavail,annab oma häält kuulda turgudel,kisendab lärmakates paikades,kõneleb
oma sõnu linnaväravate suus:"kui kaua te,rumalad armastate rumalust?Kui kaua meeldib
hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?
3. Kuulge,pojad,isa manitsust ja pange tähele,et õpiksite arukust!Sest ma anna teile hea õpetuse,
ärge hüljake mu juhatust!Kui ma allea olin oma isa poeg,õrn ja ainus oma ema hoole all,siis
õpetas mind mu isa ja ütles mulle:Su süda hoidku minu sõnu,pea mu käske,siis sa jääd elama!
Taotle tarkust,taotle arukust-ära seda unusta--ära kaldu kõrvale mu suu sõnadest!
4.Tarkuse algus on see:taotle tarkust,taotle arukust kogu oma varanduse hinnaga.Pea seda kõrgeks,
siis see ülendab sind,kui sa seda süleled,siis see austab sind!
HOIATUS TRUUDUSETUSE EEST
1.Mu poeg,pane tähele mu tarkust,pööra oma kõrv minu arusaamise poole,et tallele panna head nõu
ja et võiksid säiltada teadlikkust!
2.Sest võõra naise huuled tilguvad mett ja tema suulagi libedam kui õli.Aga viimaks on ta kibe nagu
koirohi.Ta jalad lähevad alla surma,ta sammud veavad põrguhaua poole,
3.Ta ei pea silmas elurada,ta jäljed ekslevad,ilma et ta märakski.Seepärast,mu pojad,kuulake
mind ja ärge lahkuge mu suu sõnadest!Hoia oma tee temast kaugel ja ära mine tema koja ukse
ligi,et sa ei annaks oma au mitte teistele.ega oma aastaid armule et võõrad ei küllastuks sinu
varast ja su töövaev ei läheks muulase kotta,et sa ei hakkaks vinguma kui liha ja ihu on lõppenud
ega ütleks:Miks miks ma küll vihkasin õpetust ja miks mu süda põlgas noomitust?Miks ma ei
kuulanud juhatajate häält ega pööranud kõrva õpetjate poole?Pealegi oleksin sattunud lausa
õnnetusse keset kogukonda ja kogudust"
4.Joo vett oma kaevust,voolavat vett oma allikast!Kas peaksid su lätted valguma tänavale,su
veeojad turgudele?Kuulugu need ainult sinule,aga mitte koos sinuga võõraile!Olgu õnnistatud su
allikas ja tunne rõõmu oma noorpõlve naisest,kes otsekui armas emahirv,kena kaljukits--ta
rinnad joovastagu igal ajal,eksi alati ta kallistustesse.Miks peaksid,mu poeg eksima võõra naise
juurde,kaisutama võõramaa naise põue?Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb
tähele kõiki ta jälgi.
5.Õelat tabavad tema enese süüteod ja teda peetakse kinni tema enese patuköitega.Ta sureb
õpetuse puudusest ja läheb eksiteele suurest rumaluset.

Patīk 3