PRANTSUSMAA

------------------

PRANTSUMAAL NORMANIA EDELANURGAS ON tilluke saar,kuhu enam kui tuhat aastat on suundunud

palverändurid ja reisimehed.Maismaaga teetammiga ühendatud Mont-Saint-Micheli saar kerkib keset

laia liivalagendikku,mille on lahte tungiv võimas hoovus tasaseks silunud.Ilusa ilmaga paistab koonuse

kujuline kalju,mida ehivad kloostrihooned,terrassid,aiad,elamud,kindlustused ja tornitipp peaingel Miikeli

kuldse kujuga ümbertingi miilide kaugusele.Kuid udus tunduvad katuste ja tornide tumedad piirjooned

tondilossina halli udumere kohal hõljuvat.Legendi järgi külastas 8.sajandi algul Avranchesi piiskoppi

Püha Auberti unes peaingel Miikael,kes käskis tal rajada lähedal asuvale suurele kaljule palvela.Ärgates

kahtles Aubert unenäo tõelisuses,mistõttu Püha Miikael ilmus sama korraldusega tema juurde.Ent Au-

bert kõhkles veelgi,siis ilmus Püha Miikael tema juude kolmandat korda ja lõi teda sõrmega vastu pead.

Nüüd ei jäänud Aubertile enam mingit kahtlust,ning 708.aastal alustas ta kaljule palvela ehitamist.Au-

berti kaljut nimetati siis Mont Tombe'iks,mis võib-olla kajastas rahvamälu,mille kohaselt selles paigasselles paigas

asus keltide surnuaed.Sel ajal ei olnud meri veel Normandia ranniku selles osas peale tunginud ning

Mont Tombe'i ümbritsesid Scissy metsa sood.Legendi järgi kasutasid kolalikud keldi preestrid druiidid

kaljut päiksekummardamise paigana,see traditsioon jätkus ka Rooma perioodil koos päikesejumal

Mithra kultusega.Aurerti ajal päikesejumala valitsemisaeg lõppes - tema asemele astus taevaste vägede juht Püha Miikael.

Auberti palvela algusaegadest kuni tänapäevani on Mont - Saint - Michel pidanud vastu piiramistele,

kokkuvarisemistele,muutustele ja hülgamisele,et saada nüüd Versailles' järel Prantusmaa populaarseimaks mälestiseks.Kalju peatänavat,üles kloostri juurde viivat kitsast munakivisillutisega

Grande Rue'd ääritavad baarid,kohvikud ja suveniirikauplused,jätkates sel moel kaubitsemistraditsiooni,mis saatis mäe kasvavat populaarsust usukeskusena ka keskajal.Sajandtie

jooksul on siin käinud palverändurid on viinud kaasa anumaid Mont-Saint - Micheli liiva ja südakarpidega,tänapäeva külalistel on valida mitmekesisemate suveniiride vahel,kuid eesmärk on sama -saada endale asine mälestus sellest ebatavalisest paigast.Selleks ajaks,kui Normandia hertsog

Richard I tõi 966.aastal saarele 50 benetiktiini munka,elas seal juba väike ilmalik kogukond,kelle seas

oli ka põgenikke marodööritsevate viikingi piraatide eest.11.sajandi keskel valmis kaljutippu krooniv

romaani stiilis kloostrikirik,kuigi ehitamine oli nii raske,et osa kirikust varises juba järgmise sajandi algul kokku.Uus ehitusprogramm algas siiski alles 1203.aastal pärast seda,kui Mont elas üle tulekahju.Nüüd valmis kalju põhjaküljel kaunis gooti stiilis hoonekompleks,La Metveille (ime),mis on

praegu kalju suurim vaatamisväärsus.Abt Jourdaini alustatud ning vaid 25 aastat hiljem abt Raoul

Villedieu poolt lõpule viidud Merveille koosneb kahest suurest kolmekorruselisest hoonest.

Meeveille'i idaosa madalamas osas asub Auminerie,kus mungad jagasiid almust ning andsid peavarju

vaestele palveränduritele;selle kohal asub Salle des Hotes,peamine külalisteruum,ning selle kohal

munkade endi söögisaal,refektoorium,mida valgustab rida kõrgeid teravkaaraknaid.Merveille'i lääne-

osas asuvad laohoone ja selle kohal,saal mille nikerdatud kapiteelidega kivisammaste read neljaks

lööviks jagavad.Algselt kirjutustoana kasutatud ruum,kus mangad vaevaliselt käsikirju kopeerisid,

muudeti pärast 1469.aastat kuingas Louis XI (1461- 83) asutatud Püha Miikaeli ordu koosolekusaaliks.

Selle uhke saali kohal ristikäigud-rahupaik maa ja taeva vahel.Kuid Monti kirevas ajaloos jäi rahu

pahatihti napiks.Saja-aastases sõjas (1337-1453) pani Mount vastu inglaste rünnakutele ning 1591.

aasta hugenottide pealetunnile 18.sajandi lõpus,Prantsuse revolutsiooni ajal (1789-99) ja pärast seda

muudeti Mount vanglaks,mlleks ta jäi kuni 1863.aastani.Üksteist aastat hiljem tunnistati komples ametlikult ajalooliseks ehituseks ning algasid taastamistööd.1922.aastal hakati kloostrikirikus taas

jumalateenistusi pidama.Tänapäeval elab saarel alaliselt vähemalt üks munk,kes kannab edasi üle

1200 aasta vanust usutraditsiooni.