HISPAANIA

...............

1492.AASTA JAANUARIS ALISTUS VIIMANE HISPAANIA

moslemi valitseja Baobdil Grandas katoliiklikele suveräänidele Aragoni Fernadole ja Kastiilia Isabelile.Selle suure triumfi tähistamiseks püstitati linna paleekindluse Alhambra ühe torni tippu Püha

Jaakobuse hõberist.Alanud oli uus ajastu.Granada kohal künkanõlval asuv Ahambra on kauneim säilinud

näide mauride ,8.sajandi algul Põhja-Aafrikast tulnud ja Hispaania vallutanud molemite loovast

geeniusest.Palee kujutab endast tervet labürinti varjulisi siseõuesid ja saale,kauneid võlvkäike,marmor-

sambaid,purskkaeve ja tiike;palee seinad on kaunistatud pitsi meenutavate mustrite ja mitmevärvilste

azuleojoste ehk glasuurkividega.Kõige tähelepanuväärsemad on siiski lagede stalaktiitkaunistused,mis

meenutavad rohutut täheplahvatust.Alahambra välimus on range.Sierra Nevada sädelevate lumeharjaliste tippude taustal järgivad palee tugevad müürid ja tornid mäe kontuure.Kuid palee sisemuses avaneb õrn ja naiselik maailm- hobuseraua kujulised võlvkaared,sädelevad kanalid ja vee-

silmad ning lõputud geomeetrilised ja voogavad arabeskid,mis näivad katvat peaaegu iga pinda.Ligi 250

aasta jooksul oli Alahambra Granada Nasriidi valitsejate palee ja haarem ning kohtu residents.Sajandte

jooksul pärast Boabdilli alistumist amal aastal,kui Kolumbus asus teele ümber maakera,on Alahambra

elanud üle tulekahjusid,maavärinaid ja hülgamise.Vaatamata juurdeehitustele ja ulatuslikele taastamistöödele,võlub Alahambra külastajaid endiselt kui nägemus mauri paradiisist.

Palee arenes välja 9.sajandi Alcazabo kindlusest,mis on osaliselt tänaseni säilinud.kindlus jäi suhteliselt vähetähtsaks kuni 13.sajadini,kui Granada mauri elanikkond järsku kasvas tänu põgenikele,

kes tulid 1236.aastal kristlaste vallutatud Cordobast.Kahanev mauri kuningriiriik,mida Hispaaania katoliiklikud valitsejad pidevalt ähvardasid,koondus Granadasse.1238.aastal tõusis siin troonile esimene Nastriidi dünastia valitseja Mohammed I.Ta tugevadas sedamaid hooletusse jäetud kindlustusi ning parandas uute akveduktide rajamisega veevarustust.Kuininga poeg Mohammed II

lisas kindlusele tornid ja kaitsevallid ning künkaserva ümbritseva müüri.Nüüd oli Alcazaba arvastatv

kindlus.Kuid jägmised kaks kuningat Jussuf I (1333-54) ja Mohammed V (1354-91) oli need,kelle ajal

loodi Alhmbra imeline sisemus.Jussufi valitsemis rajati Mürtide õu,üks palee kaunemaid siseõuesid.

Komlpleksi tänapäevase sissepääsu lähedal asuv õu sai nime kahe pika mürdiheki järgi,mis piiravadkahel pool ristkülikukujulist basseini marmorist jalgteid.Bassein,mis saab vett oma mõlemas otsas paiknevast madalast ringikujulisest purskkaevust ning kus ujuvad säravoranžid kuldkalad,on

teega peaaegu ühel tasandil.Basseini vaikne klaasvaipa meenutav vesi peegeldab elegantsete sammaskäikude saledaid sambaid.

Siseõue illu saladus peitub vee kasutamises ,mida maurid kõrberahva järeltulijana armatasid kaasata

oma arhitektuuri.Basseinid ,purskkaevud ja kanalid peegeldasid päikesevalgust ja pakkusid kõrvetavas

päevakuumuses visuaalset värskendust.Õuedes kajav purskksevude sulin võimendas ka rahulikku

mediteerivat atmosfääri,milleks need meeldivad varjulised pelgupaigad olidki mõeldud.Mürtide õue

põhjanurgas kerkivad Comarse torni ranged sakkprapetid.Selle all asub Saadikute saal,palee suurim

ruum,mille lagi tõuseb 60 jala kõrgusele..Siin käisid välisriikide saadikud avaldamas lugupidamist kuningale,kes istus sissekäigu vastas seinaorvas asuval troonil.Selles saalis olevat Fernando 1492.

aastal arutanud Christoph Koluumbusga tema eelseesva reisi plaani.Ahambra kuulsaim siseõu on

Lõvide õu,mille rajas Mohammed V ning mis sai oma nime õue keskel asuvat puskkeavu toetava 12

alsbasterlõvi järgi.Iga lõvi suust voolab veejuga purskksevu ümbritsevasse ringikujulisse kanalisse,

mida toidab veel neli kivisillutisse raiutud kanalilt,mis toovad vett kõrvalruumides asuvatest madalatest puskkaevudest.Õue ümbrutseb 124 saledast sambast koosnev sammaskäik,lääne-ja

idaküljes pakuvad kaks paviljoni võimalust jälgida,kuidas vesi voolab lõvide suust nagu vedelate

teemantide ahel.

Alhambra arhitektid olid proportsioonide,dekoratsiooni ja valguse meistrid.Marmorpõrandad ja basseinid kavandati nii,et need peegeldaksid eredalt Andaluusia päikest ja täidaksid siseõued kuldse

kiirgusega.Kuna kujutav kunst oli islamis keelatud,olid mauri kaunistused abstraktsed.Krohvi-ja kivi-

pindu katavad geomeetrilised ja lillemustrid ning peenes kirjas koraaniread,mis olid algselt maalitud

kirevates värvitoonides.Saalide,galleriide ja kuininglike saunade seinu kaunisatvad punased,sinised ja

rohelised glasuurplaadid.Kuid Alhambra kõige silmapaistvam arhitektuuri element on stalaktiitkaunistus,mis loob mulje tuhandetest loodusliku valguse ja varjuga täidetud kärjekannudest

koosnevast meekärjest.Kuppellagedel,seinaorvades ja võlvidel tundub see ainulaadne islami dekoratiivne võte imavat kõravalpindalelt valgust ning siis värelevast energiast plahvatavat nagu Kahe

Õe lagi.Samasuguse konseptsiooniga on ka Abencerrajese saali lagi.Saal,kuhu pääseb Lõvide õiest,

sai nime Granada ülikuperekonna järgi,kes väidetavalt tapeti selles saalis 15.sajandi lõpus.Pilk liigub

vastupandamtu jõuga üles Stalaktiit lae poole,mille detailide keerukus loob kosmilise tunde.Alhambra

ja mauri kunsti geniaalsus torkab eriti silma võrrelduna Püha Rooma keisri ja Hispaania kuninga Carlos V lõpetamata pallega.See 1526.aastal alustatud palee ehitati Alhambrasse,millest osa tuli

uuele hoonele ruumi tegemiseks lammutada.Carlose tugevatest marmorsamaastest piiratud ringikujulise siseõuega renesanss-stiilis suveloss mõjub Alhambra muinasjututaolise filigraaniniga

võrreldes lihtsa,tugeva ja majesteetlikuna.

Granada kristlikule vallutamisele järgnenud sajanditel ei kannatanud Alhanbra üksnes tulekahjudest,

vaid ka üldisest hooletussejätmisest,ning muutus kurjategijate pasaks ja peavarjuks mustlastele.19.

sajandil hakkasid paleed külastama romantikasse kalduvad kirjanikud ja kunstnikud,nagu Washington Irving,Richard Ford,George Borrow,,Gustave Dore ja David Roberts.Ameerika kirjanikul Irvigil oli õnn

elada 1829.aastal kolm kuud ühes palee kambris.Kolm aastat hiljem avaldas ta oma teoses ''Alhambra'',kus on läbi põimunud ajaloolised faktid ja legendid ning kus ta on loonud maalima täis

idamaist müstikat ja maagiat.Vulisevate purskkaevude vahel uitavad ilmeselt kauistatud saalides ja

siseõuedes endiselt mauride valitsejate vaimud.Palee oli pühadusena talletatud nende südames.

Pärimuse järgi lahkus Boabdil 1492.aastal Granadast igaveseks.Miime miili kaugusel linnast pöördus

Bobdil ümber,et paleele viimast pilku heita.Kui ta,tunnetest tulvil,silmitses tuttavaid müüre,lähenes

tema ema Ayxa talle ja ütles:''Sa nutad nagu naine selle pärast,mida sa ei suutnud kaitsta nagu mees.''Seda paika tuntakse tänaseni kui Ultimo Suspiro del Moro,''Mauri viimane ohe''.