VAHEMERE KAUPMEHED
---------------------------
Vahemere idakaldal tänapäeva Süüria,Liibanoni ja Iisraeli viljakatel rannikualadel elas paju rahvaid.
Nad töötlesid seedrpuid ehituspuuks,kasvtasid teravilja ja oliive ning valmistasid õli,veini ja riiet,millega
kaubeldi Kreetal,Egiptuses,Küprosel ja kaugemateski linnades nagu tänase Türgi läänerannal asunud
Trooja.Rannikule rajati linnu nagu Ugarit (u.4000 a.e.Kr.) ja Bylos (u.3000 a.e.Kr.) ,mis püsisid kauba-
linnadena sajanded.Ent linnu asutati ka sisemaale:u.3000 a.e.Kr.rajatud Ebla linnast on leitud üle
15 000 savitahvli,millele on kiilkirjas jäädvustatud info terve linnaelanike elu-olu kohta.Kirjutatakse
kangaste ekspordist ja sisseveetavate kaupade maksutamisest,aga ka sellest,kui palju kulda ja hõbedat
Elba valitsejale maksnud väiksemad linnad.Umbes aastal 1500 e.Kr.ehitati Vahemere rannikule uusi
linnu,millest said võimsad kaubanduskesused nagu Tüüros ja Siidon.Rannikupiirkonda hakati kreeke-
keelse purpurit tähisatava sõna järgi nimetama Foiniikiaks,kuna sealsete linnade kuulsus tugines suuresti
just purpuriga värvitud kallitele kangastele.
Linnade ahel:
Foiniikia linnad asusid kitsal rannikuribal,mis on tänapäeval jaotatud Süüria,Liibanoni ja Iisraeli vahel.
Selle ranniku kaudu kulgesid kaubateed Kreetalt ja Türgist Mesopotaamiasse.
TROOJA
---------
Vallutuste või loodusõnnetuste tagajärjel hävinud Trooja linna ( asutatud u.2700.a.e.Kr.) ehiatati
varemeist üles kogunu üheksal korral.Üks ehitujärkudest võib olla kreeka lauliku Homerose poolt
kirjeldatu.Homeros jutustab,kuidas kreeklased Troojat piirasid ja selle lõpuks vallutasid (u.1200 a.e.
Kr.).Piirajad ehitasid puuhobuse,jätsid selle linnamüüri juurde ja tegid nagu purjetaksid minema.
Uudishimulike troojalaste poolt linna veetud hobusest hiilisid öö pimeduses välja kreeka sõdurid,kes
avasid oma kaaslastele linnaväravad.Linn vallutati ja rüüstati.

Patīk