Mäletad, kord käisime, muinasjutumetsas.
Hoidsid kinni sa mu käest,
Kõigist õnnelikum ma, olin selles metsas.

Pimedusest valgusse, viis meie rada.
Palju me ei rääkinud.
Sina tahtsid suuri puid ja ma sind puudutada.

Ja kõik see oli kord ja las ta jääbki nii
Muinasjutumetsa sa ei tule tagasi.
Ainus, mida soovin ma, et mind mäletaks veel sa
Muinasjutumetsas kohtusin kord haldjaga.

Ajavool meid kaasa viis ja me saime suureks.
Enam pole hiigelpuid.
Vahel ootan sind veel seal, allikate juures.

Mäletad sa seda puud, mille juures andsid suud
Ja siis ütlesid, et sa ei tule tagasi
Ma jäin siia ootama, ma jäin siia uskuma,
Et kõik muinasjutud hästi peavad lõppema.

Patīk