Mul ei ole võimalik kunagi olla kindel edus.Kuid võin alati olla kindel ebaedus kui ei proovi.

Nii nagu noorust meile kaht korda ei kingita,
nii tõe eest on uksed tihti lukus ja lingita.
Sunnin end vahel vaatama silma,
omasid reetes- jään endastki ilma.
Ei maksa pugeda varju, vaid käia üle lageda,
päikese eest pole võimalik pageda.
Elu ei tohi võtta kui vargust,
peab põlgama heitlikust, almust ja argust.
Kõik teha nii, et tehtut ei kahetseks,
nii, et hiljem ennast ei haletseks.
Nii, et hinge ei ahistaks häbi,
vaid tõe eest käin või surmastki läbi.
Selg,mis on kaardus, on hoobile lähemal
tõe ees on hirm üksnes väeteil ja vähemail.
Pimedust taunin, see vaimu lööb risti,
põlvili olla on autun kui püsti.

Patīk 12