# Don't hold back. Don't give up. # * 2. osa *
26, Tallinn, Estonia



ESIMENE OSA !

Poiss tõuseb püsti , teeb mulle kalli ning surub huultele ühe suudluse . „ Hüvasti musi .. „ Ütleb ta nukralt . „ Hüvasti kallis .. „ Lausun ma nuuksudes . Ta vaatas mulle veel viimast korda silma ning läks . Mu sees kärises midagi katki .. See tegi haiget ..



# Don't hold back. Don't give up. #

* 2. osa *

Koju jõudes puhkesin nutma. Ma jään ju kõigest ilma mis mulle kallis ja ainult selle totaka ema pärast, ma soovin nii väga, et mu isa elus oleks. Läksin oma tuppa ja panin ukse pauguga kinni.

Aeg oli hiline ning otsustasin magama minna, homme on raske päev. Peagi nutsin end magama.

// Öö //

Hommikul ärkasin suure peavaluga. Ajasin end vastu tahtmist püsti ja liikusin peegli ette,sealt vaatas vastu tüdruk keda ma enam ära ei tunne. Ma ei ole enam kunagi, see kes enne olin ! Ilma nende inimesteta pole elul mõtet.

Ema lihtsalt ei saa aru kui väga ta minule, selle kolimisega haiget teeb. Kuidas keegi üldse temasugust rämpsu tahab ?

Tegin end korda ja vaatasin kella, mis näitas ühte päeval. Võtsin oma telefoni kätte ja helistasin tüdrukutele ja ütlesin, et pean nendega rääkima.

Saame tüdrukutega poole tunni pärast mere ääres kokku. See oli isegi raskem kui eile. Ma murran nii paljude inimeste südamed. Ma tunnen end süüdi milleski milles ma pole süüdi, see on ebaaus !!

Panin jalanõud jalga ja liikusin mere äärde. Ma nautisin seda kohta, enam mul siia asja pole.

Tüdrukud olid juba seal, nad nägid mu mureliku nägu ja jooksid mind kallistama. ’’Mis juhtus ?’’ küsis Ashley ’’Ma kolin ära’’ pigistasin need kolm sõna oma suust välja ’’Mis mõttes nagu ?’’ küsis Isabella

’’Mu ema sai endale New Yorgist mehe ja me kolime sinna’’ seletasin tüdrukutele ja ohkasin, seda kõik oli nii palju minu jaoks. Me hakkasime kõik nutma ja kallistasime üksteist ’’Lillekesed, tee jääte mulle alati selleks kelleks te kunagi saanud olete ! Ärge mind siis ära unustage, onjuu ?’’ küsisin läbi nuttu.

’’Me ei unusta sind kunagi’’ ütles Emma. Me otsustasime tüdrukutega viimase päeva otsast lõpuni koos veeta ja ainult naerda, naerda ja veel kord naerda.

Kõigepealt läksime pood, mul oli ka natuke raha alles. Mu vanaema ja vanaisa annavad koguaeg mulle raha kui nende juures käin, enam ma seda teha ju ei saa.

’’Matthew on seal !’’ sosistas Isabella ’’Parem , kui ma temaga ei räägi’’ütlesin tüdrukule ’’Madison, tee olite ju unelmate paar, kuidas siis nüüd nii on ?’’ küsis Ashley ’’Just täpselt me olime’’ kisendasin tüdruku peale ja kõik kolm tüdrukut vaatasid mind imelikult.

’’Vabandust, mul on närvid läbi’’ vabandasin nende ees. Ashley ei rääkinud täna enam minuga. Ma läksin kella üheteistkümne paiku koju.

Söögi lõhnad käisid üle terve korteri. Mul ei olnud mitte mingit söögi isu, seega suundusin oma tuppa. Ma istusin veel viimast korda oma toas, oma süle arvuti taga, ma olen viimast päeva siin, mulle kallis toas.

Ma olen terve elu siin korteris elanud, siin linnas ja terve elu ka siin koolis käinud. Ma tean Ashleyt terve oma elu ja Isabellat ja Emmat tean pool oma elu, me oleme alati sõbrad olnud.

Endale märkamatult olin jälle nutma hakkanud, see õhtu oli nendest õhtutest kõige hullem, ma ei maganud terve öö. Ma lihtsalt nutsin.

Hommikul varakult koputas ema mu toa uksele, aeg oli minna. Ma tegin end korda ja võtsin oma kohvrid. Võtsin väikse kotti, kuhu sisse panin. Meie sõbra pildi, telefoni, ja kätte võtsin Matti kingitud kaisuka.

Vaatasin veel viimast korda oma tuba ning sulgesin ukse. See inimene kes selle toa kunagi endale peaks saama, on õnne seen. Ma viaskasin kohvrid taksosse ja istusin taha istmele.

Mõne aja pärast olime lennujaamas. See vaatepilt ajas jälle nutma aga ma olen tugev ja ei hakka nutma. Me läksime lennujaama sisse, mu silmad peatusid Mattil. Ma jooksin teda kallistama ’’Mida sa siin teed ?’’ küsisin talle otsa vaadates

’’Tulin oma linnukest saatma’’ ütles ta rõõmsalt ja surus oma pehmed huuled minu omadele ’’Madison pea meeles, ma ootan sind kasvõi igavesti, kolme aasta pärast saaksid sa ju tagasi tulla ? Ma jään sind ootama’’ ütles poiss kurvalt ning ma vaid noogutasin ’’Näeme kunagi veel ma luban sulle’’ ütlesin poisile ja eemaldusin temast.

Ja siit meie teed lahku läksidki...


Teatan ainult klubis :


U / NunnuM6mmik järjekad


U / KiiiizzuMsii järjekad

Järgmine osa KiiiizzuMsii'lt :D

338 skatījumu
 
komentāri
ILoveYouSoMuch 09.12.2011

uut ,

kelli1000 11.12.2011

teata

Blogs
Blogi tiek atjaunināti katras 5 minūtes