See luuletuse on pühendatud ühele inimesele,kes meeldis mulle ja meeldib siiani!!!
;)))

Su pimestav naeratus
ja säravad silmad,
mu esimest korda pahviks lõid,
kui sind märkasin,
sa olid kui prints valgel hobusel,
korra vaatasid mulle silma,
kuid mina punastades
kiiresti pöörasin pilgu,
ei tahtnud et sa aru saaks,
kui väga sa mulle meeldid,
ei tahtnud seda sest
mul oleks olnud väga piinlik,
sind puudutada olen saand,
ning kuulnud sõnu mulle lausumas,
sa oled öelnud mu nime,
valjult kui ka sosinal,
tahaks öelda sulle vaid,
kui väga sind armastan,
kui väga panen tähele
iga su sammu ja liigutust ma.... .

See luuletus on ka pühendatud kõikidele nendele,kes on kunagi saanud tunda mida tähendab armastus :)

Patīk 18