08.02.2017
55, Pärnu, Estonia
Enam kui sõnad
mu armastus on vaikus, igikestev
veel noppimata kevadõitest pärg
suur sõnatus, vaid mulle lugu vestev
ning mesitarust korjamata kärg
on armastus kui kevadine värskus
all akna kaikuv ööbikute hõik
ja tuulte kodu, kaldapealne järskus
kus laineharjad rahunevad kõik
arm aasal lendleb, suvi siirust punub
kaob tihnikuisse hämardunud siht
käib kaasikuis, seal metsateele unub
vast valmis saanud lõhnav kaseviht
mu armastus nii lähedal, kuid kaugel
hüüd sügis-sajus, talumatu nälg
mäe uneveerul rahutul ning laugel
üks hommikune karukäpajälg
veel enamgi kui sõnad suutnud kanda
ei algust, lõppu, lakkamatu kulg
mis vahel ennast vabaks julgeb anda
öös kaeblemas siis emahundi ulg
talv valuhanged tuiskab ukse ette
jääb baarikappi avamata vein
ent soojas toas, kus istun omaette
täis küünejälgi triibuline sein
0 skatījumu
Pašlaik nav neviena komentāra
Atstāj komentāru, un uzsāc diskusiju!