Jakobipäev, jaagupipäev 25. juuli Jakobipäev on kesksuvepüha. See tähendab, et suvi on poole peal. Pool suve on möödas ja pool suve on veel ees. Vanasti pidid kesksuvel lõppema heinatööd ja algama viljalõikus. Vanasti Kihnu saarel elavad inimesed hakkasid jakobipäevast alates neljapäevaõhtuti kaua üleval olema. Naised tegid siis tavaliselt käsitööd. Kui tüdrukutele tulid külla poisid, siis nad tantsisid koos. Üheks jakobipäeva kombeks oli võtta oma toidu-menüüsse mingi uus roog. See võis olla toit, mida pole ammu tehtud või tegid inimesed seda uut moodi. Näiteks küpsetasid sel päeval leiba või keetsid uut sorti putru. Jakobipäeval oli kombeks süüa värsket kartulit ja kala. Vanasti oli jakobipäeval keelatud aiamaale minemine. Inimesed uskusid, et kui minna sel päeval aiamaale, siis see rikuks puuviljadel ja juurviljadel maitse ära. Jakobipäeval ei tohtinud veel maasikaid korjata. Vanasti inimesed arvasid, et muidu võib jääda uniseks ja uimaseks. Vanasti ennustasid inimesed jakobipäeva järgi ilma. Inimesed vaatasid, milline oli sel päeval ilm. Nad arvasid, et samasugune tuleb ilm ka talvel.

Patīk