Hinge jääb rõhuma teadmine,et punaarmees teeninud Eesti Laskurkorpuse,kui ka Saks sõjaväes teeninud meeste traagika seisnes ikkagi selles,et nad kõik olid kahe sõdiva suuriigi totalitaarse süsteemi ohvrid:laginguväljadel langenud,vangilaagrites hukatud ja sutnud mehed-naised,kodumetsades viimseni vastu pannud metavennad,ligamale 80 000 läände põgenenud eestlast.Ning lõpuks isata jäänud lapsed,vanaisata lapselapsed,iseseva Eesti taasiajad,kelle raseimaks ülesandeks täna on nõukoguede okupatsiooni tagajärgede livideerimine oma kodumaal.Usun,et möödunud suures sõjas langesid kodumaad kaitstes meie parimad pojad,tulihingelised Eest patrioodid,tulevased riigitegelaed,diplomaadid ja rahva juhid,keda mitte kunagi ei asenda nende pojad ja pojapojad. VANAISA GUSTAV Võin siiki julgelt arvata,et mimu varajane lapsepõlv möödus minu emapoolse vanaisa Gustav Kello ja minu vanaema Marie Kello suurst taluperast eemal seisvas kodus Küti vallas Arukülas Viilu talus.Just siit pärinevad esimeed lapsepõlve kahtlematult helgeimad mäletused.
Pašlaik nav neviena komentāra
Atstāj komentāru, un uzsāc diskusiju!