Õnneks jäi peale terve mõistus,pealegi olid selleks ajaks teada Tšehhoslovakkia äärmiselt negatiivsed kogemused vautšerrastamisega.Lõplikult seadustati muutunud erastamisideoloogia 1993.aasta juunis vastu võetud erstamiseadusega,mis tühistas sisuliselt ka omadirefomi aluste seadusega vastuvõetud vatšeratstamisele antud eellisseisesundi.Geograafiliselt lähimat näidet sellest,kuhu vautšerastamisega võis jõuda,pakkus Venemaa,kus just see sillutas teed oligarhiale.Ilmselt võib seda mingil määral tõdeda ka Läti puhul,kus vautšeratamimine oli küll võrdlemisi mõõdukas,kuid aeglutas siiski erastamise käiku,Hajutatad aktsiomandi tekitamine ( näiteks kõikidele Eestis tööstaaži omavatele inimestele erinevate ettevõtete aktsiatele ligipääsu võimaldamise teel) oleks tähendanud ettevõtete jätmist raskel ajal tegelikult ilma tootmisvõimelise omanikuta,xisuliselt tuulte kätte.Totaalsest reformiideoloogiast tulenevalt ei seatud erastamisele fiskaalseid eesmärke- erastamsitulusid asisuliselt ei kasutatud ei riigieelarve jookxvate kulude katmiseks ega riiklikeks inevesteeringuteks,vaid peaiselt erastamisvärtpaberite hilisemaks väljaostmiseks ja omandireformiga  seotud kulutuste katteks.Võimalikud riskid olud põhiliselt sotsiaalset laadi,mis maandati garanteeritud inveteerimiskohustuse ja töökohtade lühiajalise osalise säilamise nõudega.See viimane oli ka üks põhjusi,miks erastamises johtuv tööpuudus Eestis teiste postsotsiaiistlike riikidega võrreldes esialgu hüppeliselt ei kasvanud.

Patīk