[usernames]'s blogs
Veebruarikuud tuntakse küünlapäeva järgi küünlakuuna.Veebruari on vanal ajal ka hundikuuks kutsutud nagu jaanuarigi.Nimelt on südatalvel huntide indlemise aeg ja siis nähti neid rohkem ringi jooksmas.Sel ajal arvati hundid ka väga näljased olevat,nii et nad sõid tuult ja ühe tabatud hundi kõhust leitud koguni luuavõru.Nälg oli sel ajal õige kibe.
Hoolega jälgiti ka kuuseokaste pudenemist,mille järgi otsustati,kas kevad tuleb vara või hilja.Kui küünlakuul kuuseokkad pudenevad,hakkab paastukuul lumi minema.Päikesepaiste ja sügav lumi tähendab ilusat suve ja head viljasaaki.Suur sula mõjub vastupidiselt.
Olulisemaid talviseid tähtpäevi,aga ka kogu aasta ulatuses on küünlapäev,2.veebruar.Sellel päeval antakse talvele lõplik ja viimane hoop-külma süda lüüakse lõhki.Kevade märgid hakkavad end vähehaaval…
Elada minevikumälestustes pole tervisele hea, kuid häid mälestusi tuleb leida nagu kalliskive, mida vahel välja võetakse, et neid imetleda. Igaühel on elus olnud õnnehetki.Püüdke meenutada viit teile meeldinud heli, viit vaadet ja viit lõhna mõnelt õnnestunud reisilt. See aitab elustada häid mälestusi ja neid säilitada. Võite leida mõnes laekas asju, mis äratavad häid mälestusi, elamusi pakkunud teatrietenduse pileteid, kaarte ja kirju armastatud inimestelt, kuivatatud õisi teile kingitud buketist. Kui olete kurb, avage laegas ja meenutage õnnelikke hetki.
Päike oma sooja pilgu heitis üle maa,
sellest lumi hakkas kohe sulama-
poriseks nüüd muutusid kõik teed,
rõõmsalt vulisesid kevadveed.
Rõõmsat linnulaulu kõikjalt kostab,
talle inimenegi lauluga vastab.
Rohulibleke päikesele naerab vastu,
lilleõieke mullast üles astub.
Kevadel kõik töökad päevad,
hommikud nii kiirelt õhtuks läevad;
vaja künda põllud viljakandvaks,
seeme külida saaki loodustandvaks.
Õhtul udulaamad heinamaal on veel,
tahaks käia vaiksel metsateel.
Viimne ehakuma peegeldumas järve veel,
kaunis oled,
tänu Sulle,kevade.
Tihane lendab mu aknale:
kaela alt valge,kõht kollane,
nokib,nokitab,vaatab targasti
sisse-tihase viis on see-,
kaela alt valge,kõht kollane!
Vestab nokka,vaatab targalt ta,
vaene linnuke,talve käes üksinda!
Hädasti,hädasti seda sain mõtelda,
lendab seal lahtistel tiibadel lennuga
teine ka!
Vaatavad mind nad kui kahjurõõmuga,
vaatavad,hüppavad,lendavad minema.
Järele jään neid vaatama.
Mõtlen ma, tuli ta
lahtistel tiibadel lennuga-
teine ka!
Öökülma puhul tee vastu hommikut viljapuude ja marjapõõsaste õite kaitseks suitsukatet,abi on ka vihmutamisest.
Valgel vaiksel metsateel,sõidab jõuluvana.
Kingid kotis suurel reel tuleb rõõmustama.
Jõulud ja jõulupuu, särasilmad ja naerusuud.
Jõulud ja jõulupuu kõigil hinges rahu.
Lapsed juba ootavad salasoovid põues.
aknast välja vaatavad kas ju saan on õues.
Jõulud ja jõulupuu,särasilmad ja naerusuud.
Jõulud ja jõulupuu kõigil hinges rahu.
Jõulude ajal keskendub tegevus kodule ja tuntakse rõõmu koosolemisest.Selleks puhuks kaunistatakse kodu sädeleva kuldse,sooja punase ja kuuserohelisega.
Ärgu heidutagu vihm ei tormituuled.Meil ikka naerul olgu huuled.
Veel mõnda aega on Eestimaa valdavalt tagasihoidliku tooni maastik värviline.Kollase lehelised kased,säravpunased haavad tumedate kuuskede või mändide tausta ja nende sees tähelepanu köitvate maamärkidena marju täis pihlakad. Enne,kui kogu maastik jõuab kirjuks minna,annavad sellele värvi just marju täis pihlakarühmad ja üksikud puud.