Niiske
pitser
kinnitagu
Sõnad on need mis vaikivad
ja silmad need mis räägivad.
Sõnades mõtteid vähe liigub,
silmades mõtteid kui lainetel kiigub.
Sõnu on palju - need tihti segased,
silmi vaid kaks - need selged ja tõsised.
Sõnad vahel valelikud,
silmad selged, õnnelikud.
Sõnu saab kõigile jagatud,
silmad vaid ühele avatud.
Sõnad on need, mis jätavad,
slimad on need, mis anduvad.
Lase suvel ennast südamesse tulla
et see väsimus sealt ükskord kaoks
silmad ava, nõnda näedki tulla
on need suveööd ju loodud kõigi jaoks
lase suvetuulel paitada end tasa
kalleid sõnu sosistamas suu
veretukseis vasardamas vasar
joovastuselaulul lõputul
lase armastusel südamesse tulla
rahul lase tulla koidu eel
silmad ava, nõnda näedki tulla
minu juurde mööda pikka teed
Suudle mind,
aga suudle mind õrnalt
nagu oleks see esimene kord
Emba mind,
aga emba mind hellalt
nagu oleks täna viimane päev
Seisa minu ees
nii ligidal, et ma näeksin Sinu silmades ennast
Lama minu kõrval
mõtle, võibolla homme olen ma juba väga kaugel
Hoia mind,
aga hoia kõvasti
nagu Sa kardaks mind kaotada
Las olla hetk niisama kindel kui kalju
raudne nagu rannikupaas.
ühel päeval saad sa nõnda vanaks
et võid jälle olla noor
hõlmad lahti vastu tormi rabad
silmad märjad valuhoos
jälle mälusopist üles otsid
esimese tunde söed
jälle võõristavaid pilke trotsid
kui see tuli sinus köeb
mitte miski pole enam sama
elu läheb edasi
ja sa kuidagi ei mahu ära
sinna sisse tagasi
Õpi tegema
siis kui ei taha
ja leppima
siis kui ei saa.
Õpi nägema
siis kui on pime
ja kuulma
ning kuulama ka.
Õpi naerma
siis kui on valus
ja uskuma
siis kui ei tea.
Õpi andma
kui keegi ei palu
ja minema
siis kui ei pea.
Õpi jätkama
valitud radu
ja vabanda
kui sa teed vea.
Õpi olema
nii et on rahu
ja elama
nii et on hea.
NAINE VÕIB OLLA KUI LUMELILL
KÜLM, KAUNIS JA KAUGE.
NAINE VÕIB OLLA KUI ÄIKESEPILV
TORMI TOOV, OMETI RAUGEV.
NAINE VÕIB OLLA KUI PÄIKESEPAI
HELE JA VALGE JA SOE.
NAINE VÕIB OLLA KUI SÜDAMEKELL
PULSI MIS ELUSAKS LOEB.