[usernames]'s blogs
tead,kuidas tahan ma minna
kaugele,kaugele ära!!!!
sinna, kus südametukesd
jäljed jätnud on maha.
tead, milleks kestab julmus
et haiget teha veel rohkem,
ju vähesest maha ei vaju
ja tagasi ei kohku.
tead,kuhu mina nüüd lähen
vajun omaenda kesta
jään iseenda hooleks
ja rohkem ei tahagi vesta
Et maa peal ainult kord
Sain olla Tõeline naine
Nüüd tean,mispärast
Jäätund paksu kaane alt
Sa mind ei suuda enam kätte saada...
Su pilk, su käed on liiga leiged
Et sulatada üles
Mind vabastada suutvad pisarate soolvee...
Nii haige olen
Et mu elu kulgebki nüüd
Jäätund kaane all
Ja siiski tänulikkust tunnen selle eest,
Et kord, üksainus kord
Sa suutsid äratada Siis kohe põrmu heita
Mu valed naisest
Olnuid enne Sind....
Vaikimise valu hinges
uhkelt kui kord läksin teelt,
ei sa mõistnud minu tundeid
valust vaikimise teel.
Läksin vaikides ja valus,
soovist unustada kõik.
Miks mu vaikimise valus
siia tagasi tõi tee,
kas kord vaikimise valus -
mõistad pöördumatu see?
Vaikimise valus sulle
andesta ehk võiksin kõik,
aga nüüd su tunded mulle -
ammu uttu hajund õhk.
Vara kui ärkad, kas märkad sa seda:
Maailma iludust, õnne ja sära?
Lehe peal kimmeldab pärlike vee,
nagu pärlitest tehtud mu kaelapeal kee.
Lõhn on nii puhas, muretu veel,
ja kaunisti kõlab see lindude keel.
Nii tõuseb päike, pimestav sära.
Unustan muretult müra ja kära.
Kas oskad sa näha seda kõike head?
Või vaevad sa kurjaga iga päev pead?
Kui ütlen need sõnad, siis kõlab kaja:
"Elu on ilus, muud polegi vaja
*NUTTES-..peatad valu....
*MÕELDES-..teed hingele valu
*UNISTADES-..need on vaid illusioonid
*NAERDES-..petad ennast
........................................
Miks mängid minuga ja mu hingega?
Miks pean sind oma unenägudes nägema?
Miks võtsid naeratuse näolt?
Miks röövisid headuse mult südamest?
Tahaks koos sinuga käsi käes käia
Tahaks sulle öösel kuu valgust näidata
Ma enam ei tea kas..............
#olen tydruk kes naeris palju aga harva oli
oli õnnelik#
Veel paitab päiksekiir aeda
pihlakat suudlemas käib
Suvest läbi ei loomata minda
õietupsud nektarit täis
Sügispäev värvind roosakaks marju
kui neidise mingitud suu
Peidab pruunikaid õietarju
aia embuses sirelipuu
Vihm hämardab algava päeva
maa ja taevas üks hall repliik
Suvemõnudes triiviva laeva
paneb ankru sügispäevade viik
Kuidagi kurb hakkab ikka
kui näen
kramplikku õitsemist hilist
viimaste värvide tõstetud käed
all kõrget kapriispuhast sinist
hüljatud rannatee
kadakad
pikaks veninud keskpäevavarjud
raske sambla seest madalast
korjan kibekaid verevaid marju
Aed tühjaks langeb salamisi suvest
kaob naeratamisjõud ka kressiõitest
ja ainult mälestus
jääb kõigest
Jääb vilja valminuna pakatavas mälus
ja seemnena mis ootel alles jäises mullas
et hiljukesi tagasi võiks tulla
Kuid kõigele mis olemata sootuks
jääb igavesti
sündimiselootus
Tookord Sa ütlesid:
"Ei tohi hingata, ei elada, ei tunda!"
Kas tõesti Sina saad?
Ei tohi mõelda, valutada, nutta.
Kas tõesti Sina juba tead?
Ei tohi loota,uskuda, ei armastada!
Kas tõesti suudad keelata Sa mind?
Ei tohi elada!
Ei tohi surra!
Ei tohi rõõmu tunda!
Ei tohi,kallis, Sa!
Ja see on mulle hea!
Ma teen kõik korraga
Ühel hetkel...
Kui mägi kuristikku paisata...
Üks rõõmus päev on enam
Kui aasta virisemist
Kallis, tean!
Lumi on lumesadudes,
taveast alla langedes;
lumi on räitsakates, lumi on lumehangedes.
Lumi on laste kinnastes;
lumi on laste mütsides;
lumi on laste saabastes;
sokkides, karupükides.
Toredat vastlapäeva!!!
Rohkem kui järves vett,
rohkem kui seebil mulle,
rohkem kui kärjes mett -
soovin õnne Sulle!