Blogs
1 kui poiss kõnnib su juurest vihasena minama
*jälita teda
2 kui poiss jälgib su suud
*suudle teda
3 kui poiss tõukab või lõõb sind
* kallista teda kõvasti ning ära lase lahti
4 kui poiss hakkab sind sõimama
suudle ja ütle , et armastad teda
5 kui poiss on vaikne
küsi talt, mis viga
6 kui poiss ei pane sind tähele
anna talle tähelepanu
7 kui poiss läheb ära su juurest
tõmba ta tagasi enda kõrvale
8 kui näed poissi halvimas tujus
ütle talle et ta on kaunis
9 kui näed et poiss hakkab nutma
hoia teda vaid enda kaisus ja ära ütle midagi
10 kui näed, et poiss kõnnib
hiili ta taha ja kallista teda kõvasti
11 kui poiss kardab
hoia teda
12 kui poiss toetab oma pea su õlale
tõsta ta pea ja suudle teda
13 kui poiss on võtnud su lemmiku särgi
las ta kasutab seda ja kasuta seda ise öösel
14 kui poiss kiusab sind
ki´usa vastu ja pane ta naerma
15 kui poiss ei vasta su kõnetele pikka aega
tee talle seldeks , et kõik on korras
16 kui poiss vaatab sin kahtlustavalt
seisa sirgelt
17 kui poiss ütleb ,et ta armastab sind
ta tõesti armastab sind rohkem kui oskad kujutledagi
18 kui poiss võtab su käest kinni
hoia sellest kinni ja mängi ta sõrmetega
19 kui poiss tõukab sind
tõuka vastu ja pane ta naerma
20 kui poiss räägib sulle saladuse
OLE
HEA JA KIRJUTA SIIA KOMMENTAAR, KUS ON MÄLESTUSI NII SINUST KUI
MINUST.. ISEGI KUI ME TIHTI EI RÄÄGI. SEE MÄLESTUS VÕIB OLLA NII HEA
KUI HALB.. KUI OLED SELLE TEINUD, SIIS LISA SEE TEKST OMA PÄEVIKUSSE JA
ÜLLATU MIDA HEAD TESIED SINU KOHTA MÄLETAVAD =)
*Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu...
et seda on võimalik lugeda ainult üks kord.
On Õhtu vaikseks jäänud , ei lehti liiguta tuul
End kuskil valmis seab mu unenäo imelik tuul
Miks küll mu aega raiskad ja unet taeva paiskan
Ning kinni see mõttete tuul
Sa päike ja tuul – nii hea !
Miks ma unetu , ei tea
Kes suudaks nõu mul anda muud nii head
Sa oled päike ja tuul !
Sa oled päike ja tuul !
Kes küll on õues käinud ja värvind mustaks kõik puud ?
Ja kardinate vahel ma tihti vaatamas kuud
Mis suudab öö mul anda
Ei saa mind kätel kanda
Ta tume varjude ruum
Sa päike ja tuul – nii hea !
Miks ma unetu ,…
Tahaks endale kedagi:
kellega tänaval käest kinni jalutada
kellega pikki telefonikõnesid pidada
kellelt armsaid sõnumeid oodata
kellest hoolida
kes paneks südame taguma ja kõhus keerama
kes oleks mu jaoks nii eriline, et suudaks ilma sõnadeta kõik maailma paha ära ajada
keda lihtsalt kallistada, kui tuju tuleb
kellega öösel kella viieni üleval olla ja veidraid mõtteid vahetada
kellele minu õnnelikuks tegemine tähendaks kõike
keda õhtuti igatseda nii palju, et valus hakkab
kelle pärast ja kellele elada
kelle nägemine paneks pealaest jalatallani naeratama
kellele mõeldes tuleks päike välja
kes tuleks poole öö pealt mulle ukse taha, sest ei suudaks ilma minu headöödmusita uinuda
kellega lihtsalt olla
kelle najal nutta ja kellelt lohutust saada
kes oleks mu jaoks alati olemas
kes tahaks mind just sellisena nagu ma olen
kellega koos võiks nii lollusi teha, kui tõsiseid asju arutada, kellegi, kellega koos hommikul ärgata
kellest kunagi ära ei tüdineks ja kellegi, keda armastama õppida
Kui sa üks päev tahaksid nutta...helista mulle. Ma ei luba, et ma panen su naerma, aga ma võin nutta koos sinuga. Kui sa ühel päeval tahad ära joosta- Ära pelga mulle helistada,ma ei luba et palun sul peatuda, aga ma võin joosta koos sinuga. Kui sa ühel päeval ei taha kedagi kuulata-Helista mulle... ja ma luban et ma olen hästi vaikne... Aga... Kui sa ühel päeval helistad ja ma ei vasta...
Tule mind kiirelt vaatama... võibolla ma vajan Sind....
Mis on saanud sellest,
väiksest armsast tüdrukust..
Kes naeris alati…
Kes ei olnud kuri,
Kes ei olnud paha,
Kes ei olnud kurb,
Kes ei olnud vihane,
Kes ei teinud välja,
Kurjusest selles julmas maailmas…
Mis on saanud temast..?
Mis on saanud sellest,
Väiksest armsast tüdrukust..
Kes naeris alati,
Kelle silmad särasid,
Kelle naeratus vallutas maailma..,
Kelle silmis polnud kurjust,
Seal valitses vaid piiramatu headus,…
Mis on saanud temast…..?
Mis on saanud sellest,
Väiksest armsast tüdrukust..
Kes hoolis alati teistest,
Kes aitas alati neid,
Kes muretses teiste pärast,
Kes mõtles alati neile,
Jättes enda tahaplaanile…
Mis on saanud temast..?
Mis on saanud sellest,
Väiksest armsast tüdrukust..
Kes keksis nõnda kergelt,
Mööda põlde,
Mööda metsi,
Mööda tänavaid….
Kellel polnud muresid,
Kes tundis elust rõõmu,
Kes oli nõnda armas,
Nõnda jõuetu ja häbelik..
Kes nägi ka kõige halvemas asjas
Selgust ja kindlat lahendust..
Kelles õhkus südamlikkust
Ja heatahtlikkust…
Mis küll on saanud temast..?
See väike armas tüdruk,
Kasvas suureks,
Nägi maailma julmust,
Teiste ükskõiksust
Ja piiramatut ülbust…
Ta taipas, et teda
Vaid ära kasutatakse