FEIK SÕBER : Kutsub su vanemaid eesnime pidi.
ÕIGE SÕBER : Kutsub su vanemaid emaks ja isaks.
FEIK SÕBER : Ei ole sind kunagi nutmas näinud.
ÕIGE SÕBER : Nutab koos sinuga.
FEIK SÕBER : Laenab sult asju mõneks päevaks ja annab siis tagasi.
ÕIGE SÕBER : Laenab sult asju nii kauaks, et unustab et need sinu omad.
FEIK SÕBER : Teab sinust mõningaid asju.
ÕIGE SÕBER : Võiks kirjutada raamatu sinust.
FEIK SÕBER : Jätab sind , kui kõik ülejäänud seda teevad.
ÕIGE SÕBER : Lööb kõiki ülejäänusid jalaga, et nad sind jätsid.
FEIK SÕBER : Koputab esiuksele.
ÕIGE SÕBER :Jalutab sisse ja karjub " MA OLEN KODUS !".
FEIK SÕBER : On natukeseks ajaks.
ÕIGE SÕBER : On kogu eluks.
FEIK SÕBER :Räägib sinust halvasti inimesele kes sinust halvasti räägib.
ÕIGE SÕBER : Lööb inimest kes on sinust halvasti rääkinud.
FEIK SÕBER : ignoreeriks seda.
ÕIGE SÕBER : kopiks selle ja paneks enda päevikusse
Igas päevas on midagi kaunist ja head.
igas hetkes on tuhanded rõõmud.
Iga päev sa tulema,minema pead
on alati rutt,on tõusud on mõõnad.
Üks on kindel sa teadma pead
on elu elamist väärt,
kas saatmas sind hetkel on mured või rõõmud,
see oleneb sellest kus sammud sead.
Igatsen naerda koos sinuga,
igatsen päikest ja vihma koos sinuga,
igatsen ärgata hommikuvalguses,
igatsen uinuda päikesevalguses.
Meie elu on teiste poolt määratud,
meie elu on teiste poolt suletud,
peame sulgema enda ees südame,
peame sulgema igatsuse ja õnnevärava.
Miks eelmiste elude armastus
meie ellu on tulnud nüüd sedasi?
Miks eelmiste elude naeratus
meie huulil kaduma kurbusse?
me ei julge oma unistusi täide viia, sest siis poleks meil elamiseks enam mingit põhjust
me näeme maailma sellisena nagu me tahame seda näha, mitte sellisena, nagu see on
kõik päevad on ühesugused siis, kui inimene ei märka kõike seda imepärast, mis tema elus juhtub sel ajal, kui päike taevas oma ringkäiku teeb
Lihtsad asjad ongi kõige keerulisemad, ainult targad saavad sellest aru
Armastuses pole riski ja sa õpid seda isegi. Juba tuhandeid aastaid otsivad inimeses üksteist ja leiavad. Alati on risk, üksainus risk: et inimene saab ühes kehastuses kokku rohkem kui ühe Teise Poolega
me kakleme tühiste asjade pärast,…
Ma ei julge rääkida, mida tahan...
Ma kardan tunnistada, mida ma vajan...
Ma pelgan näidata, mida ma mõtlen...
Ma ei tea öelda, mida ma ootan...
Ma ei suuda uskuda, millest ma unistan?
Sest...
Ma ei usu, ma ei looda, ma ei tunnista...
Ma ei näita, ma ei räägi, ma ei ütle...
Ma ei tea, ma ei suuda, ma kardan...
Ma ei taha, ma ei julge, ma pelgan...
Ma ei vaja, ma ei mõtle, ma ei unusta!