Blogs

 Poliitvang ühiskonna pärakus,
anaalne arbuus igaviku särasus.
Haiglase mõtetöö vili,
loomistuhinas suvi.
 Ei ole veel teadma ma hakkanud,
ei sellega vaeva veel pead,
kuid armastamast sind pole ma lakkanud,
tean et soovid mul head.
  Ma kodus, sa seal kus pole ma hetkel,
vaatan aknast  tähti ja tean
sel ainumal aja retkel,
sügad vastu patja oma armast pead.

platooniline armastus on minujaoks olemas,
naissoost sõbrad on mul olemas.
naist ei olegi mul veel olemas,
kuid  see neid on ilmas olemas!
Kodu on mul terve hiiu saar
ja kuid ilgelt ilgelt vihastan,
siis teen sauna, tappan tööd,
või ehk valel arva joon päeval ööd.
Põhimõtted, jah mul olemas,
töö jah eluvõtted jah mul olemas.
Isikupära? ehk on olemas.
Vaimset tervist pole olemas?!

 Andke andeks, palun vabandust sõbrad,
sest eneseteadmata ma mäluta tõbras.
Ei soovinud miskit vist ei mõtelnud ka,
nüüd fuck pean vabandama.
Ei ole siin midad muud kuis stress,
kool, töö, kuur, sauna,
kuid ausalt ma olen üks ebaõnnestund seks,
või  arvate et  mul halb fauna.
Mind ümbritsev õitseb ja õnnelik näib,
kuid minu kohta see küll ei käi.
Käin ikka langenud päi,
kuradi isa, mu pruudi koolnud äi?
Ei teagi mis olen e mõtle vist ka ,
kuid täna pean vabandama.
Mida ei mäleta seda pole olnud minujaoks:D sorry

Mu öiste mõtterännakude rägastikust läbi valgusekiir ei tiku, sest siis on päike ammu loojunud. Mu keha päevast väsinuna puhkab, tal miskit pole teha. Kuid mõistus, mõtte ärkvel edasi siin tiksub nagu seinakell. Su silmad, mida eile unes nägin, põlevate konidena justkui kärsatavad kukalt, pöördun, vaatan üle õla, pole,vist jälle läind on unenägu hukka.
Arvutilaua taga suitsupakk ja vesipiib mõlemad on tühjad, seinal kolmas pilt on sinust, sahtlis luuletuste kuhjad, kuid vaikus karmi käskijana minu toas mult röövib hingerahu, sest vaikuses mu mõistus ärkab une kergelt antud loal ja pilte sinust seinale veel mahub.
Ei suuda rebida end lahti sellest pildist, peaks…

Päikese all, sooja suvise päikese all,
istun varjus , jahedas, puhkan,
vaatan kuis kollane pall,
taeva all õhkab.
Temast armastust lehkab
otse mu näkku.
Mina vaid ohkan,
sest löödud on makku!
 Ohkan, sest ei saa veel olla seal,
seal, kus sina, mu kallis, seal, kus hea.
Ohkan ja vaatan lillele maandunud mesilast,
meenutan, oh meenutan seda armast last,
kes nüüd kasvanud sinuks,
kes nii erinev minust!

Mustad päikeseprillid surun sügavalt silmile,

sest ma tugevalt usun, mitte et maailmas oleks liialt valge,

vaid selle pärast, et minu jaoks on maailmas liigagi pime!

Ühest armsamaist ilust vaid piisas, et röövida minu silmist
kogu me maailmas peituv valgus,
oh, sina, mu siiras piiga, pole lõpp ,vaid minu lõpu algus.
 

Mu lõpp tuleb pimedusest, mu lõpp tuleb pimetuse pettustest,
mu lõppu lõpp tuleb pimedustest nagu minu lõppu algus,
tuli sinust ,mu armsaim olevus siin ilmas, mu valgusest.
 

Mu lõplik lõpp tuleb siis kui põsel viimane pisar,
külmetab mu jäätunud südame külmusest,
sest seal , kus pole valgust on pimedus
ja mu lõpp.   Algus, Valgus, mind seal enam ei soojenda!
 

Kurat, kuis ma vihkan vanu ja väetedi,
eriti neid, kes mul omas toas keelavad,
päeval kuulamast muusikaklassikat.
Mozart, Beethowen ,Brahms-
Ärgake! Teie muusikat keelatakse kuulamast
nii nagu , teie,  seda kunagi pole kuulnudki.

Teie, silmakirjalike, harimatute, keelajate, pärast
tulen süsimustas tänavale,
kunagi ehk tunnete kuis mu kirsas kärab
ja saate maitsta omi vitsu omadel taguotsadel.
Aga seni lukustan oma toa, oma ukse keeran  mu lukku,
võtme kaotan ära,   ja Beethoven, Mozart ja Brahms
olen siis vaid,  ja ainult teie päralt!

  Catwoman, catwoman, the women with a cat where is your Batman?
I´am asking because  looking  you on your picture with your pussycat
just hurts ma heart.
 Catwoman, catwoman don´t worry so much you´ll find a  man who
knows what you´re worth and who knows how to make you happy.
So Catwoman belieave in my words! I sware to you
                              I shall not ever lie to you!

 Ma olen see, kes olen,
kuigi te sellega ehk rahul ei ole,
ma ikkagi olen, kes olen,
nii kaua olen kui enam mind pole.
  Ma olen unistaja, pisut pohuist,
sageli kommunist, ja onaist.
Aga see ongi minu enese hingekompott,
kus maasikad, vaarikad ja muud hääd asjad,
on seotud klaasikildude ja naeltega.
  Nende naelte pärast mind armastate või vihkate?
Need naelad ja klaas teevad minust minu
ja ehk kui te väga seda ihkate,
 siis need naelad ja klaas
teevad kunagi sinust ka sinu.
  Sinu, kes sa tegelikult oled,
sinu, kes sa pole kunagi kole,
sinu, kelle jaoks ma alati olemas olen,
nii kaua olen kui ühel päeval mind enam ei ole!

 Suur lambakari välja pääl,
teevad rahutult mää.
Must hunt võsa vahel kogub oma luuleväe,
sööstab kui segane üle mäe!.
 Maandun lambakarja keskel,
saan kätte musta oina.
Aga taevast võlu väel,
lamba järgi jumalanna ulatab käe.
 Jumalanna, ilukehastus, lammastekaitsejanna,
mulle ,palun, armu anna!