Vahel, vedeledes arvuti taga,
on saabunud öö, kuid ma ei maga.
Melanhoolsusehood mind tabavad,
Ebakindlustunde tagavad.
Ei käi ma koolis, ei tööd ma tee,
Miks kurat seda vaja?Kus on õige tee?
Ei viici, ei taha, ei soovi, ei vaja,
Kõike seda pa**a, mis võtaks mult aja.
Kuid aeg on vaenlane, ta laseb mu maha,
Kui seda on palju, mul hakkab paha.
Siis tunne on si**, tuleb hingest mul rooja,
Kus on see Point, mis annaks mul sooja?
Kas sõda või rahu?Mis kannustaks mind?
Mul enam ei mahu, täis viha on hing.
Ei saagi miskit, tuleviku mul pole,
See kõik on nii ilus, et otsas on kole.

Patīk 2